Cesaria Evora
1970. aastatel jättis Cesária Évora laulmise maha ning fännid tema kodulinnas Mindelos korjasid tema toetuseks raha. Tema esimene album ilmus, kui ta oli neljakümnendate eluaastate lõpus; 62-aastaselt võitis ta Grammy.
Viimati eetris · Nho Antone Escaderode
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Nho Antone Escaderode1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Tema mänedžer rääkis, kuidas paljajalu esinemine alguse sai: kord võttis ta kingad jalast, sest jalad valutasid, ja fännid täitsid kingad jootrahaga.
- Madonna kutsus teda laulma oma pulma ja sünnipäevapeole; Évora ütles mõlemast kutsest ära.
- Kui Rootsi ajakirjanik küsis, mida ta arvab sellest, et teda kutsutakse „popmuusika joovaks ja suitsetavaks vanaemaks“, vastas ta, et vanaemasid, kes joovad ja suitsetavad, on palju, ning viskist oli ta niikuinii loobunud.
- Ühe Hispaania ajalehe andmetel võttis ta 36 tundi enne surma kodus veel külalisi vastu ja suitsetas.
- Tema portree on Roheneemesaarte 2000 eskuudo rahatähel ning Stromae avaldas talle 2014. aastal austust looga „Ave Cesaria“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Cesária Évora sündis 27. augustil 1941 Mindelos, sadamalinnas Roheneemesaarte São Vicente saarel. Tema isa, viiuldaja, suri, kui ta oli veel laps, ja kümneaastaselt elas ta juba lastekodus. Kuueteistkümneselt julgustas kitarristist peigmees teda Mindelo baarides mornat laulma; temast sai Café Royali peaesineja ja tema laulu sai kuulda ka Radio Mindelo eetris.
1970. aastatel jättis ta laulmise. Lauluga ei suutnud ta oma lapsi ülal pidada ning ta võitles alkoholismi ja depressiooniga; Mindelo fännid hakkasid tema toetuseks raha korjama. Hiljem nimetas ta seda kümnendit oma „pimedateks aastateks“.
Tuntuks saamine
Lissabonis, kus ta laulis mornalaulja Bana restoranis, kuulis teda plaadifirmast Lusafrica José „Djô“ da Silva, kes viis ta Pariisi. Kui da Silva esimest korda São Vicentel käis, leidis ta lauljatari elamas peaaegu pimeda ema ja kahe tütrega varemetes maja ühes toas. Debüütalbum „La Diva aux pieds nus“ (1988) müüs kehvasti, kuid „Miss Perfumado“ (1992) läks sadades tuhandetes eksemplarides.
Muusika ja tuntumad lood
Tema muusika oli morna – Roheneemesaarte laulužanr, mida võrreldakse sageli Argentina tangoga. Ühes intervjuus ütles ta: „Kui ma oma muusikat laulan, ei tunne ma end rõõmsa ega kurvana – ma tunnen iseennast.“ Ta ütles ka: „Esinen ühtmoodi, olgu mu ees president, kalurite seltskond baaris või suur kontserdisaal.“ Paljastel jalgadel, mis tõid talle hüüdnime Barefoot Diva, oli lihtne seletus: Évora ütles, et see harjumus viitas tema esimesele albumile ja oli lihtsalt mugavuse pärast.
Edu ja tunnustus
1995. aasta album „Cesaria Evora“ tõi talle esimese Grammy nominatsiooni ning „Café Atlantico“ (1999) tõusis Billboardi edetabelis World Albums 4. kohale. 2004. aastal võitis ta 62-aastaselt albumiga „Voz d'Amor“ parima kaasaegse maailmamuusika albumi Grammy.
Eesti ja siinne kuulaja
2004. aasta märtsis täitis ta Tallinnas Estonia kontserdisaali. Postimehe arvustaja nägi lauljat, kes käitus pigem kõrtsilaulja kui staarina: ta istus toolil, suitsetas sigaretti ja jõi klaasist.
Mis sai edasi
2008. aastal katkestas insult tema Austraalia turnee ja 2010. aastal tabas teda infarkt, mis viis operatsioonini. Ta loobus esinemisest 2011. aasta septembris ja suri 17. detsembril 2011 Mindelos 70-aastasena. 2012. aastal sai tema kodusaare lennujaam tema nime ja sissepääsu juurde kolmemeetrise kuju.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga21 allikatKontrollitud 02.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
