Kuidas alustati

Carl Smith kasvas üles Tennessee osariigis Maynardville’is ja kuulas Grand Ole Opryt. Veel keskkoolis õppides asus ta 1944. aastal tööle Knoxville’i raadiojaamas WROL. Pärast mereväeteenistust liitus ta ansambliga Brewster Brothers. Dobromängija George ‘Speedy’ Krise tehtud demosalvestis jõudis talendiotsija Troy Martin kätte, kes korraldas prooviesinemise WSM-i jaoks. 1950. aasta maiks juhtis Carl Smith varahommikust raadiosaadet, esines regulaarselt Oprys ja tal oli leping plaadifirmaga Columbia. Hiljem meenutas ta: „Teadustaja pani mu eetrisse ja läks siis lihtsalt minema.“

Tuntuks saamine

Plaatidel kulus edu saavutamiseks aasta. 1951. aastal jõudsid edetabelisse „Let’s Live a Little“, „Mr. Moon“ ja „If Teardrops Were Pennies“ ning „Let Old Mother Nature Have Her Way“ kujunes tema enim müüdud singliks. Hank Williams lubas tal salvestada kaks enda kirjutatud lugu, Ernest Tubb aga tõi talle loo „Don’t Just Stand There“, millest sai Carl Smithi teine kantriedetabeli esikohasingel. Freddie Harti „Loose Talk“ jäi hiljem viimaseks Carl Smithi neljast singlist, mis tõusid esikohale kõigis kolmes Billboardi kantriedetabelis: jukebox’ides mängimise, jaemüügi ja raadioeetri arvestuses.

Muusika ja tuntumad lood

Carl Smith paiknes kahe kantrisuuna vahel. Tema hääl oli soojem ja mahedam kui paljudel honky-tonk’i lauljatel, kuid Johnny Siberti kaeblik steel-kitarr hoidis lood pinges ja bluusiliku kõlaga; kiiremates palades oli kuulda ka rockabilly mõjutusi. Aastatel 1951–1955 jõudis ta 21 järjestikuse singliga kantriedetabeli 10 parema sekka, mis tegi laitmatus ülikonnas lauljast ühe kümnendi kindlama hitimeistri.

Edu ja tunnustus

1956. aasta lõpu eel lahkus Carl Smith Grand Ole Opryst ja sai rändava Philip Morris Country Music Show peaesinejaks. Ta astus üles saates „Jubilee U.S.A.“, oli 1961. aastal saate „Five Star Jubilee“ kaassaatejuht ning juhtis aastatel 1964–1969 Kanadas 190 saadet sarjast „Carl Smith’s Country Music Hall“. Kuigi maitse muutus, jõudis ta igal aastal ajavahemikus 1951–1973 kantriedetabelisse vähemalt ühe salvestisega.

Mis sai edasi

1970. aastate lõpus loobus Carl Smith kontserdituuridest ja salvestamisest teise kutsumuse nimel: ta hakkas Franklini lähistel kasvatama cutting-hobuseid. Tema tütar Carlene Carter rääkis ta 1995. aastal nõusse, et nad laulaksid dueti „Loose Talk“; nii sai tema viimasest esikohaloost pere ühine esitus. 2003. aastal võeti Carl Smith vastu Country Music Hall of Fame’i ning ta suri 16. jaanuaril 2010 oma kodus Franklinis. 287 aakri suurusest paigast, mida ta nimetas Thankful Valleyks, oli saanud tema viimase karjääri tegevuskoht: seal kasvatas ta cutting-hobuseid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 26.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada