Kuidas alustati

Carlton Hudgens sündis Detroidis ning hakkas juba teismelisena plaadistama nime Little Carl Carlton all. Nimi tõi kaasa võrdlusi Little Stevie Wonderiga, kuid tööd pakkusid talle väikesed Detroidi plaadifirmad: esimesed salvestised andis välja Lando, enne kui Don Robey võttis ta 1968. aastal lepinguga plaadifirmasse Back Beat. Carlton kolis plaadifirma lähedale Houstonisse ning 1969. ja 1970. aastal jõudsid R&B edetabelisse tema lood „Don’t Walk Away“ ja „Drop by My Place“. Kui hääl ja karjäär küpsesid, jättis ta lõpuks esinejanimest sõna „Little“ ära.

Tuntuks saamine

Esimene üleriigiline läbimurre saabus 1974. aastal Robert Knighti loo „Everlasting Love“ hoogsa, diskoliku kaverversiooniga. Salvestis tõusis Billboard Hot 100 edetabelis 6. kohale ja püsis seal 15 nädalat; R&B edetabelis jõudis see 11. kohale. Samalt albumilt tuli teinegi hitt, „Smokin’ Room“, mis jõudis R&B edetabelis 20 parema hulka. Hoog katkes aga: tasuvaidluse tõttu ei saanud Carlton mitu aastat uusi salvestisi avaldada.

Muusika ja tuntumad lood

Teise võimaluse tõi laulukirjutaja ja produtsent Leon Haywood, kes aitas Carltonil sõlmida singlilepingu plaadifirmaga 20th Century Records. Haywood kirjutas loo „She’s a Bad Mama Jama (She’s Built, She’s Stacked)“ ning Carlton laulis selle nõtke fraseerimise ja kirka jõuga, ühendades oma souli juured kaheksakümnendate alguse funkmuusikaga. 1981. aastal ilmunud singel jõudis R&B edetabelis 2. ja popedetabelis 22. kohale ning sai tema karjääri enimmüüdud singliks. See tõi talle ka Grammy nominatsiooni meesartisti R&B-vokaalesituse kategoorias. Samanimeline album pälvis kuldplaadi.

1981. aastal rääkis Carlton Billboardile, kuidas ta valmistus aastatel, mil uut võimalust polnud näha: „Hakkasin jooksma ja raskusi tõstma ning vaimu ja häält ette valmistama ajaks, mil saabub minu võimalus.“ Tagasitulek kõlas mänguliselt, kuid selle taga oli omaette harjutades kasvatatud distsipliin.

Edu ja tunnustus

Carlton jätkas salvestamist kogu 1980. aastate vältel ning esines mitu korda saadetes „American Bandstand“ ja „Soul Train“. 1990. aastatel salvestas ta vähem, kuid 2003. aastal jõudis ta taas teleekraanile erisaates „American Soundtrack: Rhythm, Love, and Soul“. 2010. aastal pöördus ta gospelmuusika poole: album „God Is Good“ jäi tema viimaseks.

Mis sai edasi

2019. aastal tabas Carltonit insult. Laulja surma kinnitas 2025. aasta detsembris tema poeg. Temaga lahkus mees, kelle hääl oli kaks korda leidnud tee tagasi üleriigilistesse edetabelitesse.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada