Buster Pointdexter
David Johansen vahetas räbaldunud glämmrokivälimuse smokingi, martiini ja kõrguva tuka vastu ning muutis mõlemad kehastused võrdselt taltsutamatuks. Tema ööklubi-alter ego Buster Poindexter ei tähendanud loobumist armastusest teatraalsete ümberkehastumiste vastu.
Viimati eetris · Hit the Road Jack
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Hit the Road Jack3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Enne 2014. aasta intervjuud peatus Johansen Manhattani juuksurisalongis, et lasta kujundada Busterile omane kõrguv tukk.
- Alates 2000. aastate algusest juhtis Johansen Siriusis iganädalast raadiosaadet „David Johansen’s Mansion of Fun“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Buster Poindexter ei olnud eraldi laulja, vaid tegelaskuju, kelle lõi Staten Islandil sündinud David Johansen, ansambli New York Dolls ninamees. Dollsi räbaldunud glämmvälimuse asemele tulid smoking, martiin ja pilvelõhkujana kõrguv tukk ning Johansenist sai liialdatud ööklubikrooner. Tema jaoks ei olnud need kaks kuvandit siiski vastandid. Kui Terry Gross kõrvutas Fresh Airi intervjuus kostüüme, vastas Johansen: „See kõik on drag, Terry.“
Selles oligi teatraalse vabaduse mõte. Johanseni sõnul oli sõber talle öelnud, et Buster sarnanes tema tegeliku minaga rohkem kui „David Johansen“, sest Poindexterina läks ta lavale ennast tsenseerimata ega filtreerinud seda, mis talle pähe tuli. Roll andis talle ruumi koomilisteks vahepaladeks ja vanemale klubimuusikale, kuid ta ei teeselnud, nagu oleks kostüümi all olev laulja kadunud.
Tuntuks saamine
1987. aastal ilmus RCA alt omanimeline album „Buster Poindexter“ ning selle kaverist „Hot Hot Hot“ sai tema tunnushitt. Eduga kaasnes lõks: peoloost sai ülejäänud kavast nii palju suurem nähtus, et Johansen ütles hiljem Grossile: „See on mu elu nuhtlus.“ Sellest hoolimata tegi hitt Poindexterist enama kui kohaliku klubieksperimendi; Johansen liikus samal ajal ka filmi ja ulatuslikuma ööklubitöö poole.
Muusika ja tuntumad lood
1989. aastal järgnes teine album „Buster Goes Berserk“, mille kõlapildis oli R&B tugevamalt esil. „Hit the Road Jack“ jõudis Billboardi Adult Contemporary edetabelis 40. kohale ja kõlas filmi „The Dream Team“ heliribal. Albumil tegid kaasa ka Lõuna-Aafrika muusikali „Sarafina!“ trupi liikmed, nii et näiliselt nostalgiline lounge-kava ulatus kitsast kokteilibaaripastišist palju kaugemale.
Edu ja tunnustus
Poindexteri salvestuskarjäär ei lõppenud albumiga „Buster Goes Berserk“: Johansen tegi selle nime all neli albumit, nende seas 1997. aastal ilmunud ladina mõjudega „Buster’s Spanish Rocketship“, ning tõi rolli hiljem uuesti lavale. 2014. aastal tõi Johansen tegelaskuju New Yorgi Café Carlyle’i, kus kaks prooviesinemist müüdi välja ning neile järgnes nädalane esinemisperiood ja veel üks kutse. Ta võrdles saali Trampsiga, New Yorgi väikese klubiga, kus esimesed Poindexteri esinemised olid olnud pigem lärmakad kui viisakad.
Mis sai edasi
Johansen suri 2025. aastal oma New Yorgi kodus 75-aastaselt. Selleks ajaks oli kõrge tukaga krooner New York Dollsi ninamehe kõrval teine lavakuju, mis tema karjääri määratles: Dollsi ninamehena nihutas ta rokki pungi poole, Busterina muutis ta ööklubinalja püsivaks muusikaliseks koduks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 17.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.