Kuidas alustati

Ives kasvas taluperes ning õppis emalt ja vanaemalt inglise, šoti ja iiri ballaade. Enne elukutseliseks muusikuks saamist mängis ta kolledžis Ameerika jalgpalli ja kavatses hakata treeneriks. 1930. aastal jättis ta õpingud pooleli ning läks kitarriga rändama, õppides laule töölistelt, keda teel kohtas. Oma elulooraamatus selgitas ta seda lahkumist sõnadega: „Jalad sügelesid mineku järele.“ Rändurist sai ka õpilane: New Yorgis töötas ta ettekandja abilisena, õppides samal ajal näitlemist ja arendades oma häält.

Tuntuks saamine

Raadio viis selle repertuaari kuulajateni üle kogu riigi. Alan Lomaxi saadetes esines Ives koos Woody Guthrie, Pete Seegeri ja Lead Bellyga. 1945. aastal astus ta Broadwayl üles lavastuses „Sing Out, Sweet Land“, mis aitas tal kujuneda üheks juhtivaks Ameerika pärimuslaulude esitajaks. Tema selge tenor tõi esile sõnad ja meloodia.

Seejärel katkestas tõusu poliitika. 1950. aastal nimetati Ivesi väljaandes „Red Channels“ võimaliku kommunistide toetajana ja ta sattus musta nimekirja. 1952. aastal kongressi ees tunnistusi andes distantseeris ta end endistest mõttekaaslastest. See sündmus lõi tema ja teiste folkmuusikute vahele kibeda lõhe.

Muusika ja tuntumad lood

1960. aastate alguses leidis Ives uue kuulajaskonna kantrimuusikas. Nashville'i produtsent Owen Bradley ümbritses tema hääle lihvitud stuudioseadetega ning laulud „A Little Bitty Tear“ ja „Funny Way of Laughin’“ jõudsid nii kantri- kui ka popmuusika kuulajateni. Televisioon andis talle 1964. aastal sama püsiva rolli: temast sai saate „Rudolph the Red-Nosed Reindeer“ jutustaja, lumememm Sam. Lauluga „A Holly Jolly Christmas“ muutis ta oma maheda jutuvestjahääle jõuluaja osaks.

Edu ja tunnustus

Ekraanil võis Ives olla märksa karmim, kui tema laulmise järgi võinuks arvata. Filmis „Cat on a Hot Tin Roof“ kehastas ta Big Daddy rollis jõulist perekonnapead. Osatäitmine 1958. aasta vesternis „The Big Country“ tõi talle parima meeskõrvalosatäitja Oscari. Ballaadilauljast oli saanud ka draamanäitleja.

Mis sai edasi

Näitlejatööd jätkusid telesarjades „The Bold Ones: The Lawyers“ ja „Roots“ ning 1982. aasta filmis „White Dog“. Oma kaheksakümnendal sünnipäeval 1989. aastal teatas Ives, et lõpetab karjääri, kuid esines veel heategevusüritustel. Pärast leppimist laulsid tema ja Pete Seeger 1993. aastal New Yorgis üheskoos laulu „Blue Tail Fly“. Ives suri 14. aprillil 1995 Washingtoni osariigis Anacorteses. Tema jõulusalvestised jõudsid ka edaspidi uute kuulajateni: „A Holly Jolly Christmas“ oli 2022. aastal Billboardi aastaedetabelis.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 06.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada