Kuidas alustati

George ja Louis Johnson mängisid algul koos vanema venna Tommy ja nõbu Alex Weiriga ansamblis Johnson Three Plus One. Ansambel tegutses vendade algkooliajast keskkooli lõpuni. Seejärel alustasid George ja Louis profimuusikutena turneesid, saates Bobby Womacki ja ansamblit Supremes. George liitus 1971. aastal Billy Prestoni bändiga ja Louis järgnes talle aasta hiljem, kuigi õppis toona psühholoogiat ega olnud kindel, kas muusikast peaks saama tema elutöö.

Tuntuks saamine

Quincy Jones kohtus vendadega 1975. aastal oma albumi „Mellow Madness“ salvestusel ning nende pillimäng ja laulud avaldasid talle muljet. George meenutas hiljem: „Viisime tema koju kõik, mida olime kunagi kirjutanud, ja oleme sellest ajast saadik koos olnud.“ Jones võttis vennad sellele albumile kaasa, aitas neil sõlmida lepingu A&M-iga ja produtseeris 1976. aastal nende debüütalbumi „Look Out for #1“. Album jõudis USA esikümnesse: edu tuli kohe, mitte tasapisi.

Muusika ja tuntumad lood

Nende kõla tugines vastandusele: George'i kitarri ja sundimatu laulufraseeringu vastas oli Louisi jõuliselt lööklik bass. Hüüdnimed Lightnin' Licks ja Thunder Thumbs andsid selle jaotuse edasi juba enne esimese noodi kõlamist. Louis oli iseõppija ning tõstis slap-bassi taustarollist juhtivaks hääleks. Hiljem kirjeldas ta sellega kaasnevat füüsilist eneseunustust nii: „Kui ma mängin, muutun bassiks.“

Duo kõlapilt ulatus mahedast loost „I'll Be Good to You“ Shuggie Otise loo „Strawberry Letter 23“ särava seade kaudu kuni tantsupõrandale mõeldud jõulise looni „Stomp!“. Nende albumitel oli ka instrumentaalpalasid, mis näitasid, et ennekõike olid nad pillimehed: „Q“ võitis 1978. aasta Grammy parima R&B instrumentaalesituse eest.

Edu ja tunnustus

Vendade kõrgajal ilmus neli Jonesi produtseeritud albumit. „Light Up the Night“ tõusis 1980. aastal USA edetabelis kõrgemale kui ükski teine nende album, „Stomp!“ aga jõudis Suurbritannias kuuendale kohale ja püsis ametlikus singliedetabelis kaksteist nädalat. Nende Grammy saagiks jäi üks võit ja neli nominatsiooni.

Mis sai edasi

Vennad läksid 1982. aastal lahku ning tulid taas kokku 1984. aasta albumi „Out of Control“ ja 1988. aasta albumi „Kickin'“ jaoks. Hiljem süvendas nende lõhet vaidlus selle üle, et George soovis tuuritada Brothers Johnsoni nime all. Nad leppisid ära 2002. aasta USA turneeks. Louis kujundas stuudiobassistina ka Michael Jacksoni ja teiste artistide oluliste salvestiste kõla, kuid tema enda kõla jäi kõige kindlamalt seotuks perekondliku duoga. Louis suri 2015. aastal kuuekümneaastasena ning sellega lõppes koostöö, mis oli alanud enne kummagi venna keskkooliikka jõudmist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada