Kuidas alustati

Gilbert õppis alguses omal käel tegema just sellist muusikat, nagu ta ise tahtis: ta võttis vaid mõne kitarritunni ja kirjutas teiste lugude õppimise asemel pigem enda omi. Ta kogus poolehoidjaid Georgia osariigis Athensi ümbruse lihtsates baarides, motoklubides ja sõjaveteranide ühenduse saalides. Peaaegu surmaga lõppenud liiklusõnnetuses sai ta peavigastusi ja see tugevdas otsust pühendada elu muusikale; laulude kirjutamine aitas tal taastada ka õnnetuses hägustunud mälukilde.

Tuntuks saamine

Gilberti esimene album „A Modern Day Prodigal Son“ sai alguse sõltumatu ettevõtmisena: tema mälestuse järgi võttis ta internetis tellimusi vastu, kirjutas aadressid käsitsi ja postitas CD-d ise. Plaadifirma 2009. aasta väljalase sisaldas lugu „My Kinda Party“; Gilberti esitatud „Dirt Road Anthem“ ilmus 2010. aasta jätkualbumil „Halfway to Heaven“. Jason Aldean salvestas mõlemad oma 2010. aasta albumile „My Kinda Party“ ja avas sellega nende autorile muusikatööstuse uksi. Gilberti enda läbimurde tõid lood „Country Must Be Country Wide“ ja „You Don't Know Her Like I Do“, mis mõlemad jõudsid kantriedetabeli 1. kohale; ACM nimetas ta 2012. aasta parimaks uueks meeslauljaks.

Muusika ja tuntumad lood

Gilberti loomingus on pinge otsekohese kantrijutustuse ja bändikõla vahel, mida kannavad lõunarokk, jõulised kitarrid ja aeg-ajalt räpilik fraseering. Tema sõnul on just teda ümbritsevad muusikud ühendanud toimivaks tervikuks stiilid, mis ilmselt ei peaks kokku sobima. Kõike vaatab ta siiski kirjutaja pilguga: enda sõnul on ta pidanud end alati pigem laulukirjutajaks kui artistiks. Tema lugudes seisavad kõrvuti isiklikud pihtimused, väikelinna bravuur ja lunastus.

Edu ja tunnustus

Selle segu äriline kõrgpunkt oli album „Just As I Am“: 2014. aastal ilmunud plaat jõudis USA kantrialbumite edetabelis 1. kohale ja pälvis plaatinastaatuse. „Bottoms Up“ tõusis nii Hot Country Songs kui ka Country Airplay edetabeli tippu ning sai hiljem seitsmekordse plaatinaplaadi tunnustuse. Rahulikum „One Hell of an Amen“ tõusis samuti Country Airplay edetabelis 1. kohale. Kokku on viis tema singlit jõudnud selle raadioedetabeli esikohale.

Mis sai edasi

Hilisemad albumid avardasid haaret, jätmata kõrvale tema muusika tuuma: „Fire & Brimstone“, „So Help Me God“ ja 2024. aasta „Tattoos“ viisid ta kokku muusikutega alates Alison Kraussist ja Vince Gillist kuni Jelly Rolli ja rokkmaailma esindajateni. Album „Tattoos“ sidus tema tätoveeringud üheks ideeks, mis koondas perekonna, usu, võidud ja armid. Sel ajal ütles Gilbert, et on olnud kolmteist aastat alkoholist prii, kuid areneb ikka edasi. Tema sõnul ei viibi ta tuuril oma naisest ja lastest eemal kauem kui kaks nädalat. 2025. aastal sõlmis ta lepingu BBR Music Groupi ja BMG Nashville'iga ning avaldas 2026. aasta juulis oma kaheksanda stuudioalbumi „Sins of the Father“, esimese täispika plaadi uue plaadifirmaga.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada