Kuidas alustati

Boy George sündis 1961. aastal George Alan O'Dowdi nime all ja kasvas Elthamis iiri katoliiklikus töölisperes. Ta lahkus 15-aastaselt koolist pärast seda, kui oli juuksed oranžiks värvinud. Oma isetehtud välimusele leidis ta lava Londoni klubides. Pärast põgusat aega ansamblis Bow Wow Wow, kus ta esines nime Lieutenant Lush all, asutas ta 1981. aastal koos Mikey Craigi, Jon Mossi ja Roy Hayga Culture Clubi. Tema soe soulihääl ja soonorme eirav stiil tegid ansambli eksimatult äratuntavaks.

Tuntuks saamine

Culture Clubi lugudes põimusid popi meeldejäävad meloodiad reggae ja souli kõlaga, Boy George'i lavaline kohalolu aga trotsis peavoolu ootusi. 1984. aasta Grammydel võitis ansambel parima uue esitaja auhinna. Boy George'i tänusõnad „Aitäh, Ameerika, te tunnete hea drag queen’i ära, kui teda näete“ tekitasid kõmu. Aastakümneid hiljem tõdes ta: „Teate, mõnikord pole maailm lihtsalt valmis.“

Muusika ja tuntumad lood

Kui Culture Club 1986. aastal lagunema hakkas, paiskas sõltuvus tema elu rööpast välja, kuid 1987. aasta soolodebüüt tõi talle looga „Everything I Own“ kohe Suurbritannia edetabeli esikoha. Selle asemel et ansamblit taastada, proovis ta aina uusi väljendusvorme: 1989. aastal asutas ta More Proteini, salvestas nime Jesus Loves You all ning kirjutas pärast India-reisi, kus ta tutvus Hare Krishna liikumisega, loo „Bow Down Mister“. 1990. aastatel rajas ta endale teise karjääri klubidiskorina. Samal ajal jõudis tema esitatud „The Crying Game“ taas USA edetabeli 20 parema sekka ja tõi talle hiljem sooloartistina Grammy nominatsiooni.

Edu ja tunnustus

Edu tuli ka popsinglitest kaugemalt. Tema koostatud Ministry of Soundi kogumikku müüdi 100 000 eksemplari. 1980. aastate alguse uusromantika maailmast jutustav muusikal „Taboo“ püsis Londoni West Endi laval viisteist kuud ja tõi talle muusika eest Tony nominatsiooni. Culture Club naasis ka stuudiosse: album „Life“ ilmus 2018. aastal, 19 aastat pärast ansambli eelmist stuudioalbumit.

Mis sai edasi

Boy George sai kaineks 2008. aastal. 2009. aastal kandis ta pärast süüdimõistmist ebaseaduslikus vabadusevõtmises neli kuud vanglakaristust. Taastudes muutus ka mees, kes oli kõik need tagasitulekud ette võtnud. 2016. aastal ütles ta, et on olnud kaheksa aastat kaine, ja lisas: „Kainena olen palju edukam ja õnnelikum inimene.“ 2024. aastal naasis ta Broadwayle Harold Zidleri rollis muusikalis „Moulin Rouge!“, kaks aastakümmet pärast muusikali „Taboo“. 2025. aastal andis ta välja ainult füüsilisel kandjal ilmunud albumi „SE18“, mille reggae kõla viib tagasi Woolwichi tänavatele. 2026. aasta märtsiks rääkis ta avalikult, et kasutab laulusõnade kirjutamisel partnerina tehisaru, ning ütles, et on selle abil kirjutanud juba „umbes viis albumit“. 2026. aasta mais andis British LGBT Awards talle elutööauhinna ja nimetas ta aasta muusikaartistiks. Kunagine oranžide juustega koolimässaja katsetas 64-aastaselt ikka veel uusi tööriistu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada