Kuidas alustati

Juba ammu enne rahvusvahelist hitti õppis Bosson publikut köitma, kehastudes kellekski teiseks. Kaheteistaastaselt kitarri mängima hakanud laulja astus 1994. aastal Rootsi telekanali TV4 talendisaates Sikta mot stjärnorna üles Michael Jacksoni jäljendajana, esitas „Black or White“ ja võitis oma poolfinaali. Hiljem rääkis ta, et teenis jäljendamisnumbritega ka raha, mille eest sai teha oma albumi.

Aastatel 1993–1995 kuulus ta eurotantsu ansamblisse Elevate. Sooloartistina astus Staffan Olsson esile Bossoni nime all 1998. aasta debüütalbumiga „The Right Time“.

Tuntuks saamine

1999. aasta singliga „We Live“ jõudis Bosson esimest korda rahvusvahelisele areenile. Kui lugu hakkas kõlama Los Angelese raadios, sõlmis Capitol Records temaga lepingu ning Britney Spearsi ja NSYNC-i taga seisnud meeskond tundis tema vastu huvi ja viis ta Spearsi tuurile. Tähe jäljendamise asemel proovis ta nüüd oma laule võõra publiku ees.

Suurim edu tuli looga „One in a Million“, mille Bosson kirjutas oma tollasele tüdruksõbrale Jessica Olérsile, kes valiti 1998. aastal Miss Swedeniks. Sandra Bullock helistas talle, kutsus ta Austinisse võtteplatsile ja küsis, kas loo algust saaks enne tempo tõusu aeglustada. Nii sai laulust osa filmist „Miss Congeniality“. 2000. aasta lõpus ilmunud lugu jõudis mitmes Euroopa ja Aasia riigis esikümnesse ning pälvis parima originaallaulu Golden Globe’i nominatsiooni.

Muusika ja tuntumad lood

Bossoni lugudes kohtuvad meloodiline pop ja R&B-stiilis laulud tantsurütmidega, kuid oma edu mõõdab ta ise laulude kirjutamisega. Hilisemas intervjuus nimetas ta „What If I“ lauluks, mille kirjutamise üle on ta kõige uhkem. Suurema hiti kohta ütles ta: „One in a million on muidugi eriline, sest see avas kõik uksed sellesse maagilisse muusikamaailma.“

Edu ja tunnustus

Pärast 2001. aasta läbimurret Bossoni karjäär jätkus. 2003. aastal järgnes album „Rockstar“, 2004. aastal esitas ta Melodifestivalenil loo „Efharisto“ ja jäi teise võimaluse voorus kuuendaks. 2005. ja 2006. aastal tuuritas ta peamiselt Ida-Euroopas ja Venemaal ning salvestas seal ka venekeelseid koostöölugusid Lolita ja Katya Leliga. Album „Future’s Gone Tomorrow / Life Is Here Today“ ilmus 2007. aastal. Pärast seda albumit põles ta läbi ja kaotas soovi muusikaga tegeleda, kuid naasis 2013. aastal albumiga „Best of 11-Twelve“. 2017. aastal astus ta külalisena üles Armeenia komöödiasarjas „Full House“ ning 2018. aastaks oli ta võtnud ette uue katse: laulda rootsi keeles.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada