Boipepperoni
Enne kui Boipepperoni ise mikrofoni ette astus, oli ta juba aidanud kujundada Eesti uue räpi ja popi kõla. Seejärel lisas ta teistele artistidele tehtud biitide kõrvale oma nime all tantsumuusika.
Viimati eetris · Umbne
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1UmbneAn-Marlen/Boipepperoni5 korda eetrisviimati
- 2KosmoselaevalBoipepperoni/An-Marlen3 korda eetrisviimati
- 3Tants läbi eluBoipepperoni/Mahavok2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Boipepperoni nimi ei tähenda tema sõnul otseselt midagi — talle meeldisid selle kõla ja i-lõppriim.
- Ühes MUBA koolitöös sulatas ta kokku Maarja Nuudi vokaali, Genka fraasi ja Tallinna uute trammide helid.
- Muusika kõrval mängib ta kolmandas liigas jalgpalli ning peab sporti oma vaimse tasakaalu oluliseks osaks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Frederik Mustoneni tee muusikasse algas arvutist, mille isa talle videotöötluseks ostis. Videote tegemine tüütas teda ära, kuid arvuti jäi ning selle taga sündis produtsent Boipepperoni. Päris tühjalt kohalt ta ei alustanud: kümme aastat viiuliõpet, neist seitse VHK muusikakoolis ja kolm Otsa koolis, olid andnud talle meloodia- ja rütmitaju. Viimsi ja Laiaküla sõpruskond oli talle samal ajal esimene loominguline katsetuspaik.
Tuntuks saamine
Teismelisena leidis ta villemdrillemiga ühise keele, kui Eesti uue kooli räpp alles kuju võttis. Mustonen tegi biidi loole „Neiud“ ning aitas enda sõnul Villemi tähelendu suunata. Kaheksateistkümneselt oli tal juba selja taga Pitsa debüütalbum „Calzone“, mis sündis koos Reketi ja Kohvriga. Nii kujunes temast produtsent, kelle mõju publik kuulis sageli enne, kui tema enda nime artistina tundma õppis.
Muusika ja tuntumad lood
2023. aasta debüütalbum „Qqndqlt“ muutis vaatepunkti. Kaitseväe ajal teadlikumalt alustatud räpi-EP kasvas elektroonilise tantsumuusika albumiks, sest Mustonen oli hakanud kuulama Ühendkuningriigi elektroonilist skeenet ning otsima tavapärasest nelja akordi ja tümpsu valemist emotsionaalsemat kõla. Plaadil ühendas ta popivaistu põrklevate biitide, sünditekstuuride ja melanhooliaga ning hakkas varasemast rohkem ka ise laulma.
Järgmisel aastal tegi ta koos An-Marleniga albumi „Emotsionaalne elektronmuusika“, mis pöördus 1990. aastate ja 2000. aastate alguse reivi poole. Mustoneni jaoks ei tähenda produtsenditöö üksnes tausta ehitamist: tema meelest tuleb artisti mõte hääle, emotsiooni ja pisidetailide kaudu elustada. Oma lugude puhul sõnastas ta piiri veel otsesemalt: „Ma lihtsalt ei tahtnud teha lugusid, kus ma ei ütle midagi.“
Koht eesti muusikas
Boipepperoni loominguline valik on olnud teha moodsat tantsumuusikat eesti keeles, mitte kopeerida ingliskeelset eeskuju. „Eesti keel annab albumile hoopis teistsuguse värvingu,“ ütles ta, lisades, et tahab just eestikeelse muusikaga kohalikku muusikapilti edasi viia. Ta süvendas oma tehnilist vaistu MUBA muusikaproduktsiooni jätkuõppes ning kinnitas 2025. aastal, et on selle lõpetanud.
Mis sai edasi
Tema järgmine pööre tuli Triibupastaga. Sõpradega oma lõbuks alustatud kooslus jõudis 2024. aastal looga „Õllekas“ ootamatult Spotify edetabelisse ja järgmisel suvel üle Eesti lavadele. Mustonen ei taha siiski Boipepperoni nime Triibupasta varju jätta: pärast teiste albumite tegemist pöördus ta tagasi oma magamistoastuudiosse, et arendada soolokõla, katsetada teatrimuusikaga ja liikuda rahvusvahelise publiku poole.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 12.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
