Kuidas alustati

2003. aastal hakkas Alexander Bard koos produtsent Anders Hanssoniga uut popiprojekti looma. Enne kui saates Popstars osalenud Martin Rolinski sai pealauljaks, prooviti enam kui 35 lauljat; järgmisel aastal täiendas kolmikut Marina Schiptjenko, kes oli Bardiga juba ansamblis Vacuum koostööd teinud. Rolinski oli oma esimesele teleproovile läinud sõbraga sõlmitud kihlveo tõttu; tema vanemad ei teadnudki peaaegu, et ta laulda oskab. Erinevustest sai peagi ansambli käivitav jõud. Bard ütles hiljem: „Meie tugevuseks sai see, et olime eri vanuses, tulime eri paigust ja erineva taustaga.“

Tuntuks saamine

Debüütsingel „Living in a Fantasy“ jõudis 2004. aastal Rootsis vaid 44. kohale, kuid BWO leidis kiiresti selgema vormi. „Sixteen Tons of Hardware“ tõusis üheteistkümnendale kohale ning debüütalbum „Prototype“ jõudis albumiedetabelis teiseks ja sai plaatinaplaadi. Albumilt pärines ka „Sunshine in the Rain“, mis jõudis Rootsis 12. kohale ning jäi ansambli üheks püsivamaks meloodiaks. Samal ajal levis muusika ida poole: albumi singlid jõudsid edetabelitesse muu hulgas Venemaal, Ukrainas ja Ungaris.

Muusika ja tuntumad lood

BWO elektropopi keskmes olid sülearvutid, suured refräänid ning teadlikult jäik ja futuristlik visuaal. Rolinski ja Bard kirjutasid laulusõnu koos: Rolinski pidas enda stiili otsekohesemaks, Bard aga soovis väljenduda mõistatuslikumalt, nii et lõpptulemus jäi nende kahe vahele. Ka rõivaid käsitleti teose osana. Iga fotosessiooni, video ja lavaleastumise jaoks valis ansambel kandva visuaalse teema – Rolinski sõnul pidi see olema mood, mitte maskeraad.

Edu ja tunnustus

Suure läbimurde tõi BWO-le Rootsis Melodifestivalen. Pärast seda, kui „Gone“ jäi 2005. aastal eelvooru pidama, tuli BWO 2006. aastal korraldajate kutsel võistlusele tagasi looga „Temple of Love“. Finaalis sai trio 202 punkti ja lõpetas Carola järel teisena; singel tõusis seejärel Rootsis esikohale ning album „Halcyon Days“ albumiedetabeli tippu. Peale selle hääletas publik BWO Rockbjörnenil nii 2005. kui ka 2006. aastal Rootsi populaarseimaks ansambliks ning 2006. aastal pälvis rühm Grammise.

Mis sai edasi

Kolmanda albumi „Fabricator“ tegemisel võttis trio ohjad kindlamalt enda kätte ning mängis ja laulis ise vanas Cheironi stuudios. Hoolikalt loodud välisilme võis siiski ohtlikuks osutuda: ühe video võtetel plahvatas Bardi süles olnud säraküünalde kohal õhupall, auto süttis ning Rolinski arvas esialgu, et karjumine on näitemäng. BWO andis välja veelgi albumeid ja osales Melodifestivalenil veel kahel korral, kuid 2010. aasta aprillis teatas ansambel, et eelmisel aastal alanud paus jätkub määramata ajaks. Rolinski jätkas sooloartistina, Bard asutas Gravitonase ja Schiptjenko naasis süntansamblisse Page.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 17.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada