Bobby Rydell
Bobby Rydell laulis teismeliste põlvkonnale, kuid unistas trummimängija elust Gene Krupa eeskujul. Philadelphiast pärit lauljat saatis armastus bigbändimuusika vastu kogu tema karjääri jooksul, mis ulatus varastest pophittidest märksa kaugemale.
Viimati eetris · Sway
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sway1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lavanimena kasutatud perekonnanime mõtles välja tema isa, mitte televisiooniorkestri juht Paul Whiteman, nagu väitis sageli korratud lugu.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Robert Louis Ridarelli nime all sündinud laulja kasvas üles Lõuna-Philadelphias, kus isa viis teda klubidesse laulma ja teisi jäljendama. Gene Krupa nägemine koos Benny Goodmaniga äratas temas teisegi unistuse. Rydell meenutas 2016. aastal ajakirjas Modern Drummer: „Ma ei tahtnud muud kui elu lõpuni trumme mängida.“ Isa ostis talle odava trummikomplekti. Hiljem, kui isa kaotas tööõnnetuses sõrme, kulutas ta osa hüvitisest pojale paremate trummide ostmiseks.
Juba varases teismeeas mängis Rydell elukutselisena. Kui ta asendas ansamblis Rocco and the Saints trummarit, jäi ta silma mänedžer Frankie Dayle. Ansambli koosseisu kuulus ka Frankie Avalon. Sellele järgnes plaadileping Philadelphia plaadifirmaga Cameo Records, mis suunas noore trummari laulmise juurde.
Tuntuks saamine
Pärast esialgsete plaatide ebaedu tõi „Kissin’ Time“ talle 1959. aastal läbimurde. „Wild One“ ja „Volare“ aitasid tema hääle järgmisel aastal kuulajatele tuttavaks teha ning esinemised Dick Clarki saates American Bandstand andsid plaadilt kõlanud häälele ka näo. Peagi ulatus tema tegevus teismelistele mõeldud popmuusikast kaugemale: 1961. aastal oli ta New Yorgi ööklubi Copacabana peaesineja ning 1963. aastal mängis koos Ann-Margretiga filmimuusikalis „Bye Bye Birdie“. Tema lavalisse olemusse kuulusid nii laulmine, näitlemine kui ka oskus nalja õigel hetkel teha. Briti muusika pealetung 1960. aastate keskpaigas vähendas tema edetabeliedu, kuid ööklubides esinemist jätkas ta ka edaspidi.
Muusika ja tuntumad lood
Popstaari hinges elas edasi bigbändimuusika austaja. Lauljakarjääri esimesel kahel aastakümnel oli Rydelli esinemiskavas ka trumminumber. Ta esitas ka Great American Songbooki repertuaari, sealhulgas Irving Berlini ja Cole Porteri laule. Ta pöördus tagasi ka enda varasema repertuaari juurde: 1976. aastal ilmus loo „Sway“ diskosalvestus.
Mis sai edasi
1980. aastatel ühines ta Avaloni ja Fabianiga koosluses Golden Boys ning kolm endist teismeliste iidolit hakkasid üheskoos kontserte andma. Maksasiirdamine 2012. aastal andis tema elu hilisematel aastatel uue sihi: elundidoonorluse eest seismise. Tema autobiograafia „Teen Idol on the Rocks: A Tale of Second Chances“ ilmus 2016. aastal. Rydell suri 5. aprillil 2022, olles 79-aastane. Enne surma salvestas ta ka koos noorema laulja Tommy Coniglioga ning nende koostöö viis taas loo „Sway“ juurde.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 01.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
