Bob Geldof
Bob Geldof töötas kaks aastat palgata, aidates muuta heategevusliku plaadi üleilmseks abitegevuseks, kuid avastas seejärel, et avalikkuse silmis pühakuks tõusmine võib varjutada töö, mida ta kõige rohkem teha tahtis. 1986. aastal ei olnud muusika salvestamise juurde naasmine niivõrd tagasitulek, kuivõrd oma identiteedi päästmine laulukirjutajana.
Viimati eetris · The Great Song Of Indifference
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1The Great Song Of Indifference2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Geldof mängis Pinki Alan Parkeri 1982. aasta filmis „The Wall“, Pink Floydi samanimelise teose ekraniseeringus.
- Ta oli teleettevõtte Planet 24 kaasasutaja; ettevõtte saadete hulka kuulus Channel 4 saade „The Big Breakfast“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Robert Frederick Zenon Geldof kasvas üles Dublinist lõuna pool asuvas Dún Laoghaire'is. Ta kaotas noorelt ema ning muusika pakkus ühe väljapääsu heitlikust lapsepõlvest. Pärast kooli tegi ta juhutöid, reisis ja töötas mõnda aega Vancouveris muusikaajakirjanikuna. 1975. aastal Iirimaale naastes liitus ta viie kohaliku muusikuga uues ansamblis, mis sai nime Woody Guthrie autobiograafias mainitud jõugu järgi: Boomtown Rats.
Tuntuks saamine
Ansambel kolis Iirimaalt Londonisse ja jõudis teravate pettumusest ning võõrandumisest kõnelevate lauludega Briti uue laine keskmesse. „Rat Trap“ tõusis 1978. aastal Suurbritannias esikohale ning „I Don’t Like Mondays“ järgnes 1979. aastal. Geldof ei olnud üksnes äratuntav laulja: ta kirjutas laulud ning tema rahutu pilk ühiskonnale sai ansambli identiteedi osaks.
Muusika ja tuntumad lood
1984. aastal nägid tema ja Midge Ure telepilte Etioopia näljahädast ning see ajendas neid kirjutama laulu „Do They Know It’s Christmas?“. Band Aid viis 1985. aasta Live Aidi kontsertideni ning ettevõtmine neelas kogu tema aja. Hiljem selgitas ta, et abitöö tõttu jäi tema enda muusika aastateks seisma. Kui ta tegi 1986. aastal esimese sooloalbumi „Deep in the Heart of Nowhere“, ütles ta Los Angeles Timesile: „Uuesti muusikat kirjutada ja mängida oli mu hingele hädavajalik.“
Tema sooloplaadid ei kopeerinud lihtsalt ansambli varasemat kõla. 1990. aastaks kõlas „The Great Song of Indifference“ tema kareda esituse ning tormakate akordioni-, viiuli- ja vilehelide seguna. Selle hoogne folkrokk kandis sama trotsliku energia vabamasse kõlapilti, hilisemad plaadid aga liikusid roki, folgi ja mõtliku laulja-laulukirjutaja muusika vahel.
Edu ja tunnustus
Popmuusika ja poliitika muutusid Geldofi avalikus kuvandis lahutamatuks, kuid ta rõhutas endiselt, et muusika oli põhiasi, mitte kõrvaltegevus. Band Aid näitas, kuidas ta suutis kasutada laulukirjutamist, televisiooni ja esineja oskust tähelepanu köita sellises ulatuses, mida tavaline kontsert ei võimaldanud.
Mis sai edasi
Boomtown Rats tuli taas kokku 2013. aastal ja avaldas 2020. aastal albumi „Citizens of Boomtown“, mis oli ansambli esimene stuudioalbum kolmekümne kuue aasta jooksul. 2025. aastal tähistas ansambel viiekümnendat aastapäeva väljamüüdud Suurbritannia turnee ja kogu karjääri hõlmava kogumikuga. Ansambli ametlikul veebilehel olid endiselt kirjas Iirimaa kontserdid kuni 2026. aasta lõpuni ning Geldof, Pete Briquette ja Simon Crowe allkirjastasid ansambli teateid üheskoos.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 26.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
