Bo Donaldson
Kui Bo Donaldsoni mänedžerist ema mängis talle ette loo „Billy Don't Be a Hero“, nimetas poeg seda „halvimaks asjaks, mida ma eales kuulnud olen“. Sellest hoolimata saatis ema ansambli Heywoods juba samal reedel stuudiosse ning plaat tõusis kaheks nädalaks USA edetabeli esikohale.
Viimati eetris · Billy Don't Be A Hero
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Billy Don't Be A HeroBo Donaldson & The Heywoods4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Ansambli esimesed kohalikud singlid ilmusid plaadimärgi Queen Bea alt, mille oli loonud Bo ema.
- Enne 1974. aasta läbimurret oli Heywoods juba esinenud saates American Bandstand.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Plaadil olev nimi võib jätta mulje sooloartistist, kuid Bo Donaldson oli ansambli Heywoods keskne ja aastate jooksul püsinud liige. Cincinnati ansambli juured ulatuvad 1965. aastasse. Donaldson alustas trompetiõpinguid juba algkoolis ja liitus kujuneva ansambliga klahvpillimängijana. Playboysist sai Heywoods. Mänedžeriks hakkas Donaldsoni ema Bea, kellest sai ansambli väsimatu eestvedaja. Donaldson võttis hiljem ühe lausega kokku raadioilma, mis teda kujundas: „Kuulasid ainult AM-raadiot ja sealt kuulsid kõike.“
Tuntuks saamine
1970. aastate alguseks ei olnud Heywoodsi liikmed enam algajad, kes ootasid õnnelikku juhust. Dick Clarki vahendusel sai ansambel kolme kontserdi pikkuse prooviaja ansambli Osmonds soojendajana, kuid lõpuks esines ta selles rollis 300 korda. Heywoods astus soojendajana üles ka ansamblite Paul Revere and the Raiders, the Rascals, the Grass Roots ja the Box Tops kontsertidel. Family Productions sõlmis Heywoodsiga lepingu ning lugu „Special Someone“ viis ansambli 1972. aastal edetabelisse. Paremat levitamist otsides siirdus ansambel ABC-sse, kus produtsent Steve Barri nendega 1973. aastal lepingu sõlmis. Kui Chalice Productions tõi Barrile Paper Lace'i loo, otsustas Bea Donaldson poja vastuseisust hoolimata selle kasuks. „Billy Don't Be a Hero“ müüs üle kolme miljoni eksemplari ja tõi ansamblile kuldplaadi.
Muusika ja tuntumad lood
Heywoods oli seitsmeliikmeline vokaal- ja instrumentaalansambel. Donaldson laulis ning mängis klahvpille ja trompetit; solistide hulgas olid Mike Gibbons ja Rick Joswick ning ansambli kõla täiendasid kitarr, puupuhkpillid, bass, löökpillid ja trummid. See helge ja täpselt seatud kõla kuulub selgelt bubblegum- ja AM-popi maailma. Jätkulugu „Who Do You Think You Are“ jõudis USA edetabelis 20 parema sekka ning „The Heartbreak Kid“ 40 parema sekka. Edetabelisse jõudsid veel „House on Telegraph Hill“ ja „Our Last Song Together“.
Mis sai edasi
Edetabeliedu kahanes, kuid Donaldson hoidis ansambli nime kasutuses ka ülejäänud kümnendi vältel. ABC järel tuli plaadifirma Capitol ja 1976. aasta album „Farther On“; 1980. aastateks oli ansambel katsetanud ka kantrimuusikat. Donaldson pani 1996. aastal kokku ansambli Heywoods uue koosseisu. Ansambli klassikaliste salvestiste solist Mike Gibbons ei olnud Donaldsoniga koos esinenud 1970. aastate keskpaigast saadik ja suri 2016. aastal. Donaldson ütles 2026. aasta intervjuus, et ansambel esineb endiselt ja salvestab 1970. aastate lugusid uuesti. 2026. aasta veebruariks oli ansambel avaldanud kaveralbumi „Have a Nice Decade“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 02.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
