Kuidas alustati

Kui Modern Talking 1987. aastal tüliga lahku läks, ei jäänud Dieter Bohlen mikseripuldi taha. Ta astus ise mikrofoni ette ja tegi Blue Systemist oma uue sooloprojekti. Stuudios aitasid kõla kujundada taustalauljad Rolf Köhler, Detlef Wiedeke ja Michael Scholz ning produtsent Luis Rodriguez; laval jäi Bohlen vahetuvate muusikute ja tantsijate keskel püsivaks keskpunktiks. Veel samal aastal ilmusid esimene singel „Sorry Little Sarah“ ja debüütalbum „Walking on a Rainbow“.

Tuntuks saamine

Blue System saavutas oma kõrgeima koha Saksamaa singliedetabelis 1988. aastal: „Under My Skin“ tõusis kuuendaks. Album „Body Heat“ jõudis samal aastal 20. kohale ja „Twilight“ 1989. aastal üheteistkümnendale kohale ning pälvis kuldplaadi. Nii leidis projekt publiku eelkõige saksakeelses kultuuriruumis ja Venemaal. Selle põhikõla oli kohe äratuntav: süntesaatorid, trummimasinad, mollhelilaadid ja Bohleni madal hääl Modern Talkingu heledama vokaali asemel.

Muusika ja tuntumad lood

Kõige viljakamal ajal ilmusid albumid „Obsession“, „Seeds of Heaven“, „Déjà vu“ ja „Backstreet Dreams“. Bohlen jäi autoriks, lauljaks ja produtsendiks; varasemate plaatide juures aitas teda Luis Rodriguez. Bohlen jättis endale rohkem mänguruumi, kui kindlakujuline valem lubaks arvata: repertuaari kuulus nii täiesti instrumentaalne pala kui ka duett Dionne Warwickiga.

Pärast albumit „21st Century“ muutus suund 1994. aastal märgatavalt. Albumil „X-Ten“ võttis Bohlen produtseerimise täielikult enda kanda; jõulisem bass, karmimad rütmid ja naislauljate esitatud refräänid tõid Blue Systemi kõlasse rohkem eurodance'i, techno ja house'i jooni. „Laila“ jõudis 1995. aastal 29. kohale ja sai selle hilise perioodi tuntuimaks singliks, kuid varasemate saavutusteni Blue System enam ei küündinud.

Edu ja tunnustus

Albumite kõrgeim edetabelikoht tuli paradoksaalselt ajal, mil singlite edu oli juba raugemas: „Backstreet Dreams“ jõudis 1993. aastal viiendale kohale. Üks teleesinemine näitab ühtlasi, kui isiklikult Bohlen Blue Systemi võttis. Kui Blue System esitas 1991. aastal saates „Wetten, dass..?“ lugu „Lucifer“, ei kostnud esimese pooleteise minuti jooksul heli. Hiljem ütles Bohlen, et oleks tahtnud maa alla vajuda, ja seda veel otsesaates.

Üheksakümnendate keskpaigas vähenes ka albumite müük. 13. ja ühtlasi viimane stuudioalbum „Here I Am“ jõudis 1997. aastal kõigest 38. kohale ning hilised väljaanded pälvisid publiku ja meedia vähest tähelepanu. 1998. aastal lõpetas Bohlen Blue Systemi tegevuse ja taaselustas samal ajal koos Thomas Andersiga Modern Talkingu. Blue Systemi viimane singel kandis pealkirja „Love Will Drive Me Crazy“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada