Blondie sai alguse 1974. aastal, kui Deborah Harry ja kunstikoolis õppinud kitarrist Chris Stein lahkusid Stilettose ümber koondunud seltskonnast, et luua oma bänd. Trummar Clem Burke ja klahvpillimängija Jimmy Destri liitusid 1975. aastal, ehkki koosseis vahetus pidevalt. Harry meenutas hiljem, et liikmeskond muutus palju ning nad alles otsisid oma identiteeti. Klubides CBGB ja Max’s Kansas City regulaarselt esinedes see kuju ka võttis: 1960. aastate meloodiline popitunnetus ühines pungihoiaku, teatriliku kuvandi ja kesklinna kunstikultuuriga.

Bändi esimesed plaadid ei teinud neist Ameerikas kohe staare. Suurbritannias jõudis aga „Denis“ 1978. aastal edetabelis 2. kohale. Produtsent Mike Chapman timmis seejärel albumi „Parallel Lines“ kõla raadiole sobivaks ning „Heart of Glass“ viis Blondie nii USA-s kui ka Suurbritannias 1. kohale. See diskorütm polnud pelk kostüümivahetus. Bändi iseloomustas harjumus võtta žanre toormaterjalina: power pop, punk, disko, reggae ning pärast seda, kui Harry ja Stein puutusid kokku New Yorgi varase räpimaailmaga, ka hiphopihelid. Stein meenutas, et teda vaimustas liikumine, mis õitses juba kesklinnast põhja pool, kuid mida peavooluraadios peaaegu ei kuuldudki.

See mitmekülgsus tõi kaasa nii laia kõlapinna kui ka hõõrumisi. Blondiel oli lõpuks kuus Suurbritannia edetabelis 1. kohale jõudnud singlit, kuid ajakirjanduses varjutas Harry kuvand sageli ülejäänud bändi ja mõni liige tundis end alahinnatuna. Loomingulised erimeelsused ja keerulised ärisuhted pingestasid olukorda veelgi. Nende viimase, 1982. aasta turnee ajal jäi Stein ka raskelt haigeks; bänd läks laiali ja tema taastumine võttis kaks aastat. Need olid kattuvad pinged, mitte üksainus selge põhjus.

Stein tegi 1990. aastate keskel ettepaneku bänd taas kokku tuua. Harry suhtus algul rokilavale naasmisse ettevaatlikult, kuid proovid Steini, Destri ja Burke’iga aitasid muusikutel vanu pingeid lahendada. Nad taasühinesid 1997. aastal ning „Maria“ jõudis 1999. aastal Suurbritannia edetabelis 1. kohale, kakskümmend aastat pärast nende esimest Briti edetabeliesikohta. Tagasitulek näitas selgelt üht olulist tõsiasja: kuulus solist ei olnud kunagi kogu bänd. Harry ütles 2021. aastal, et teda tuntakse Blondie nime all, kuid nad on partnerid ja Blondie on kindlasti ühine identiteet.

Rock and Roll Hall of Fame arvas 2006. aastal enda ridadesse seitse Blondie liiget. Bändi iseloomustab paremini kui ükski žanrimääratlus see, et eksperimenteerimise ankruks jäi meloodiline 1960. aastate popp. 2025. aasta aprillis suri kauaaegne trummar Clem Burke, kes oli võidelnud vähiga avalikkuse tähelepanuta; bändi ametlik järelehüüe nimetas teda Blondie südamelöögiks. Blondie püsiv saavutus ei seisnenud lihtsalt selles, et väikesest New Yorgi klubist jõuti massilise populaarsuseni, vaid selles, et nad säilitasid ka selle klubi uudishimu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga33 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada