Black Sabbath
Tehaseõnnetus oleks peaaegu lõpetanud Tony Iommi kitarrimängu juba enne ansambli Black Sabbath sündi. Ent tema omatehtud sõrmeotsaproteesid ja mõte kasutada madalamaks häälestatud keeli aitasid Birminghami kvartetil leida tumedama ja raskema kõla.
Viimati eetris · Paranoid
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Paranoid3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Nimi pärineb Mario Bava Itaalia õudusantoloogia „I tre volti della paura“ Ameerika pealkirjast; muusikud valisid selle pärast seda, kui avastasid, et nime Earth kannab juba teine bänd.
- Debüütalbum ilmus reedesel 13. kuupäeval – 13. veebruaril 1970.
- 2025. aasta hüvastijätukontserdil palus Bill Ward Iommil enda kõrvale seista, sest nad polnud kaks aastakümmet koos mänginud.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Black Sabbath sai alguse Birminghami Astonis 1968. aasta suvel, kui kitarrist Tony Iommi, laulja Ozzy Osbourne, basskitarrist Geezer Butler ja trummar Bill Ward jõud ühendasid. Algul mängisid nad nimede Polka Tulk Blues Band ja Earth all bluusi, seejärel vahetasid 1969. aastal nii nime kui ka suunda: lood muutusid aeglasemaks, tumedamaks ja teatraalsemaks. Iommi käed olid selles muutuses kesksel kohal. Seitsmeteistkümneaastasena kaotas ta lehtmetallipressiga töötades kahe keeli vajutava sõrme otsad; ta valmistas sulatatud plastist sõrmeotsaproteesid, võttis kasutusele peenemad keeled ja häälestas kitarri madalamaks, kuni sai jälle mängida. Iommi meenutas hiljem: „Mulle öeldi, et ma ei saa enam kunagi mängida. Aga ma teadsin, et mingi võimalus peab olema.“
Tuntuks saamine
Omanimeline debüütalbum ilmus 1970. aasta veebruaris ning hiljem samal aastal järgnes „Paranoid“. Iommi raskete riffide, Butleri jõulise bassi, Wardi svingivate trummide ja Osbourne'i häiresireeni meenutava hääle kooslus muutis ähvarduse peaaegu füüsiliselt tajutavaks. „War Pigs“ sidus tolle aja pettumuse üleloomulike kujunditega, „Iron Man“ ja „Paranoid“ aga kujunesid püsivateks tunnuslugudeks. Rokikriitikud võtsid bändi aeglaselt omaks, kuid kuulajad leidsid nende muusikast helikeele, mida hakkasid kasutama lugematud raskemuusikabändid.
Muusika ja tuntumad lood
Algkoosseisu klapp ei jäänud püsima. Bänd vallandas Osbourne'i 1979. aastal ning Ronnie James Dioga algas teine suur ajajärk, millest jäid kõlama lood „Heaven and Hell“ ja „Mob Rules“. Seejärel tuli veel lauljaid, kuid Iommi jäi püsivaks lüliks; nimi hakkas tähistama kindlat kõla ja tööviisi, mitte üht muutumatut koosseisu. Bändi legendi tuumaks said küll esimesed kaheksa albumit, kuid Black Sabbath tegutses ka pärast neid veel kaua ja muutlikus koosseisus.
Edu ja tunnustus
2006. aastal arvas Rock & Roll Hall of Fame Osbourne'i, Iommi, Butleri ja Wardi esitajatena oma liikmete hulka; neid tutvustasid Metallica liikmed James Hetfield ja Lars Ulrich. Nii kinnitati ametlikult see, mida hilisemate põlvkondade metal-muusikud olid juba ise tunnistanud, pidades Black Sabbathit oma sugupuuks.
Mis sai edasi
Osbourne naasis 2013. aasta albumil „13“ ning hüvastijätuturnee lõppes 2017. aastal. Viimane taasühinemine toimus 2025. aasta juulis Birminghami Villa Parkil: algkoosseisu neli liiget jagasid esimest korda kahekümne aasta jooksul lava, Osbourne laulis troonilt. Ta suri sama kuu lõpus. 2026. aastal ütles Iommi: „Black Sabbathi kui ansambliga on nüüd tõesti kõik.“ Nii lõppes bändi lugu samas linnas, kus see oli alanud.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 26.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
