Billy Yates
George Jones kujundas kaks Billy Yatesi kaasautorluses valminud lugu oma karjääri lõpuperioodi märgilisteks paladeks, kuid Yates ei jäänud üksnes laulukirjutaja laua taha. Samal ajal ehitas ta enda tingimustel üles esitajakarjääri ning viis selle viimaks Nashville'i lavadelt pühendunud Euroopa publikuni.
Viimati eetris · Wrong Side Of The Bed
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Wrong Side Of The Bed2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Yates on esinenud Hiinas Xi'anis.
- Televisioonidokumentaali „Opry an Iúir“ jaoks salvestas Yates traditsioonilises iiri gaeli keeles.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Billy Yates sündis 1963. aastal Missouri osariigis Doniphanis ja kasvas üles talus, kus kantrimuusika kuulus igapäevaellu. Ta laulis pühapäevahommikuses raadiosaates koos isaga ning kuulas talutöid tehes Jim Reevesi, Ernest Tubbi ja Buck Owensit. Pärast keskkooli õppis ta juuksuriks, töötas viis aastat Doniphanis juuksurina, tegi õhtuti tööd kohalikus raadiojaamas ja esines nädalavahetustel. 1987. aastal kolis ta viimaks Nashville'i. Esimene leping lauluautorina järgnes 1992. aastal.
Tuntuks saamine
Esimene suur läbimurre tuli George Jonesi kaudu. Yates kirjutas koos teistega loo „I Don't Need Your Rockin' Chair“, mille Jones avaldas oma 1992. aasta albumil „Walls Can Fall“. Salvestusel osales suur hulk kantrilauljaid ning see võitis 1993. aastal CMA aasta vokaalsündmuse auhinna. Hiljem salvestas Jones loo „Choices“ 1999. aasta albumile „Cold Hard Truth“. Lugu jõudis kantriedetabeli 30 parema hulka ning Jones võitis esitusega parima meeskantriesituse Grammy. Need salvestused näitasid Yatesi ebatavalist positsiooni: ta suutis kirjutada lugusid žanri ühele määravale häälele, kõlades ise samal ajal traditsioonilise kantri lauljana.
Muusika ja tuntumad lood
Yates avaldas omanimelise debüütalbumi 1997. aastal ja selle tuntuimaks singliks kujunes „Flowers“. Hiljem asutas ta oma plaadifirma M.O.D., et saaks jätkata just sellise traditsioonilise kantri loomist, nagu ise soovis. 2003. aasta albumil „Country“ ilmus ka lugu „Wrong Side Of The Bed“. Teises intervjuus ütles Yates, et tema „peamine armastus“ on traditsiooniline muusika, ehkki mõnel tema plaadil leidus ka nüüdisaegsemat materjali.
Edu ja tunnustus
Jonnakalt traditsiooniline kõla leidis eriti tugeva kuulajaskonna väljaspool Ameerika Ühendriike. Ametliku eluloo järgi on tal Euroopa edetabelites 13 esikohasinglit ja Euroopa CMA aasta meeslaulja tiitel. 2025. aastaks oli ta esinenud Grand Ole Oprys 53 korda. Ta töötas ka produtsendina: tema produtseeritud viimane Charley Pride'i album oli „Music in My Heart“.
Mis sai edasi
2025. aastal naasis Yates teiseks hooajaks Bransoni etendusse „Down Home Country“ ning sai George Jonesi austusavaldusega „Still Playin' Possum“ seotud Emmy. Missouri märkis sidet tema kodukohaga kahel viisil: Doniphani läbiv föderaalmaantee lõik kannab tema nime ning 2025. aasta aprillis sai ta tähe Missouri Walk of Fame'il. 2026. aasta septembris pälvis Yates Josie Music Awardsi legendaarse laulukirjutaja auhinna.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 26.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
