Kuidas alustati

Eleanora Fagan kasvas vaesuses Baltimore'is ning kolis hiljem ema juurde New Yorki. Enne kui muusika talle elatist andis, tegi ta kehvasti tasustatud koristustööd. Harlemis hakkas ta klubides laulma ning 1933. aastal kuulis teda produtsent John Hammond. Sama aasta novembris tegi ta kaheksateistkümneaastasena Benny Goodmani ansambliga oma esimesed müügiks mõeldud salvestused. Džässis sai ta jala ukse vahele ilma ametliku muusikahariduseta.

Tuntuks saamine

Tema karjäär sai hoogu salvestustest pianist Teddy Wilsoniga alates 1935. aastast. Tenorsaksofonist Lester Youngist sai talle nii lähedane sõber kui ka muusikaline partner. Young kutsus teda Lady Dayks, tema Youngi aga Preziks. 1937. aastal käis ta koos Count Basiega turneel ja 1938. aastal liitus Artie Shaw' orkestriga, kus ta laulis mustanahalise solistina valgete muusikute saatel. Mõnes esinemispaigas keelduti orkestrit vastu võtmast.

Muusika ja tuntumad lood

New Yorgi ööklubis Café Society, kus said koos käia eri rassidest inimesed, võttis Holiday kavva Abel Meeropoli lintšimisvastase laulu „Strange Fruit“. Ta meenutas: „Kartsin, et inimesed vihkavad seda.“ Sellest sai siiski tema kava lõpulugu, mille järel jäi saal sageli vaikseks. 1939. aastal salvestas ta selle Commodore'ile, sest tema senine plaadifirma oli loo salvestamisest keeldunud.

Holiday rütminihked ja isikupärane fraseerimine muutsid tuttavad palad äratuntavalt tema omadeks. 1940. aastatel salvestas ta Deccale muu hulgas loo „Lover Man“ ning kirjutas ka ise laule: loo „God Bless the Child“ kaasautor oli Arthur Herzog Jr. Oma elulooraamatus selgitas ta, mis sidus teda armastuslauludega, mida ta laulis: „Olen selliseid laule ise läbi elanud.“

Mis sai edasi

Tema täiskasvanuiga varjutasid heroiinisõltuvus ja vägivaldsed lähisuhted. 1947. aastal vangistati ta heroiini omamise eest. Pärast vabanemist 1948. aasta märtsis ei saanud ta esinemisloa kaotuse tõttu enam esineda New Yorgi paikades, kus müüdi alkoholi. Tema töö jätkus: alates 1952. aastast salvestas Norman Granz teda väikeste džässikoosseisudega plaadifirmadele Clef ja Verve. Tema hääl muutus karedamaks ja esitused intiimsemaks. 1956. aastal ilmus tema elulooraamat „Lady Sings the Blues“ ning kaks aastat hiljem laulis ta albumil „Lady in Satin“ Ray Ellise orkestri saatel.

Holiday suri New Yorgis 17. juulil 1959 neljakümne nelja aasta vanuselt. 2002. aastal võttis Library of Congress tema 1939. aasta salvestuse „Strange Fruit“ registrisse National Recording Registry. 2020. aasta dokumentaalfilm „Billie“ jutustas tema loo intervjuude kaudu, mille ajakirjanik Linda Lipnack Kuehl oli 1970. aastatel tema pereliikmete, sõprade ja muusikutest kaaslastega salvestanud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 01.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada