Kuidas alustati

Robertson õppis juba Glasgow’ koolis käies klaverit, harmooniat ja kontrapunkti. Tema esimene salvestusseanss oli kaheksa-aastaselt: kontraaldist õde viis ta kaupluse Biggar’s Music Store kohal asunud stuudiosse, kus ta saatis õde ja laulis „Silent Night“ otse lakiplaadile. Hiljem julgustas Georg Kajanus teda Londonisse kolima, salvestas temaga demod, mis tõid Robertsonile kirjastuslepingu, ja produtseeris tema esimese albumi „Wringing Applause“.

Tuntuks saamine

Varased plaadid pälvisid kiitust, kuid hitti ei tulnud, ning 1970. aastate lõpuks tundis Robertson, et on ummikusse jõudnud. Hiljem meenutas ta: „Kuigi inimesed pidasid mind andekaks, olid mul võimalused otsa saanud.“ Seisu pööras lugu „Bang Bang“. See jõudis 1979. aasta juulis Ühendkuningriigi edetabelisse, tõusis teiseks ja püsis 100 parema seas 12 nädalat. Seejärel oli tal lühike, kuid silmapaistev aeg laulja, tuuritava esineja ja saatejuhina: ta tegi kaks üleriigilist tuuri ja juhtis oma BBC sarja „BA in Music“.

Muusika ja tuntumad lood

Robertsoni pikem karjäär kujunes teiste esitajate taustal. Koostööst Terry Britteniga sündisid Cliff Richardile „Carrie“ ja „Wired for Sound“. Ta kirjutas ja produtseeris Šotimaa 1982. aasta jalgpalli MM-i hümni „We Have a Dream“, mis jõudis Suurbritannias viiendale kohale. Alates 1984. aastast kirjutas ta kaksteist aastat laule koos Mike Rutherfordiga ja osales kuue Mike + The Mechanicsi albumi tegemisel. Robertson ütles hiljem: „Minu plaan ei olnud kunagi saada popstaariks ega telenäoks. Teadsin, et kõik keerleb laulude kirjutamise ümber.“

Edu ja tunnustus

Koostöös Rutherfordiga sündisid ka „Silent Running“ ja „The Living Years“. Robertson kirjutas viimase pärast isa surma, kaksteist nädalat enne poja sündi; valmis laul tõi 1990. aastal neli Grammy nominatsiooni ja võitis Ivor Novello auhinna parima laulu kategoorias. Ta kirjutas ka filmi- ja telemuusikat, töötas Disney produktsioonidega ning tegi koostööd teiste seas Burt Bacharachi ja John Barryga.

Mis sai edasi

Pärast lavamuusikali „Abbacadabra“ 1983. aastal taandus ta korrapärastest esinemistest. Pärast üksikuid ülesastumisi 2001. aastal naasis ta 2004. ja 2005. aastal kindlamalt lavale autobiograafiliste Edinburgh Fringe’i etendustega ning jäi seejärel taas Iirimaal vaiksemalt laule kirjutama. Tema looming elas aga edasi: 2017. aastal ilmusid uuesti masterdatud albumid ning 2025. aastal valmis uus salvestus „We have A Dream: Make it To Munich – Ethan’s Dream“, millel osalevad John Gordon Sinclair ja Tartan Army.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada