B.J. Thomas
Üks popmuusika helgemaid esitusi sai alguse siis, kui laulja suutis vaevu rääkida: B.J. Thomas salvestas filmi jaoks „Raindrops Keep Falling On My Head“ ägeda kõripõletiku ajal. Kuus nädalat hiljem viis taastunud hääl singli Ameerika edetabeli tippu.
Viimati eetris · Raindrops Keep Falling On My Head
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Raindrops Keep Falling On My Head7 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Poisina sai ta nimeks B.J., sest tema pesapallimeeskonnas oli juba mitu Billy-nimelist mängijat; laulja Billy Joe Royali edu muutis lühendatud artistinime hiljem eriti kasulikuks.
- 1970. aasta Oscarite jagamisel esines ta Sundance Kidi rõivastes ja astus lavale, tulistades kuuelasulisest revolvrist paukpadruneid.
- Blue Swede'i „ooga-chaka“ versioon loost „Hooked on a Feeling“ jõudis 1974. aastal 1. kohale.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Billy Joe Thomas sündis Oklahoma osariigis Hugos ja kasvas Houstoni lähistel, kus segunesid kantri, gospel, soul ja varane rokk. Neljateistkümneaastaselt liitus ta kirikukooriga ja seejärel R&B-lembese ansambliga Triumphs. Ansambli 1966. aasta salvestis Hank Williamsi loost „I'm So Lonesome I Could Cry“ oli tema esimene hitt ning jõudis Billboard Hot 100 edetabelis 8. kohale. Thomas ütles hiljem: „Minust ei saanud päriselt R&B-artisti, kuid just selleks ma tahtsin saada.“
Tuntuks saamine
Memphises valminud „Hooked on a Feeling“ jõudis 1969. aastal 5. kohale. Scepter Records kutsus ta seejärel New Yorki, et teha koostööd Burt Bacharachi ja Hal Davidiga. Filmi „Butch Cassidy and the Sundance Kid“ rattasõidustseeni pärast lendas Thomas ägedale kõripõletikule ja arsti määratud kahenädalasele vaikimisele vaatamata Hollywoodi ning tegi viis võtet lõpuni. Kuus nädalat hiljem salvestas ta singli ligikaudu üheksakümne muusikuga uuesti; singel jõudis USA edetabelis 1970. aasta esimese loona 1. kohale ja püsis seal neli nädalat.
Muusika ja tuntumad lood
Thomas ei piirdunud kunagi ühe žanriga. Tema karedavõitu hääl suutis tõlgendada Hank Williamsit souli võtmes, kanda Bacharachi täpset popifraseerimist ja kalduda siis kantri poole. „I Just Can't Help Believing“ ja „Rock and Roll Lullaby“ hoidsid seda joont, 1975. aasta „(Hey Won't You Play) Another Somebody Done Somebody Wrong Song“ viis ta aga kantrist mõjutatud esitusega taas 1. kohale. See ulatus oligi tema identiteet, mitte kõrvalepõige.
Alkoholi- ja uimastisõltuvus oli vahepeal muutunud eluohtlikuks. Pärast leppimist oma naise Gloriaga 1975. aasta lõpus loobus Thomas uimastitest ja pöördus usu poole. 1976. aasta album „Home Where I Belong“ avas tema gospeliperioodi, ent ta esitas kontsertidel edasi poplaule, hoolimata mõne kristlasest fänni vastuseisust.
Edu ja tunnustus
Recording Academy andmetel võitis Thomas viie Grammy auhinna üheksast nominatsioonist: neli isiklikku auhinda vaimuliku muusika kategoorias ning ühe ansamblisalvestuse „The Lord's Prayer“ eest. 1980. aastatel naasis ta kantriedetabelitesse, temast sai Grand Ole Opry püsiesineja ning ta laulis telesarja tunnuslaulu „As Long as We Got Each Other“.
Mis sai edasi
2013. aastal võttis „The Living Room Sessions“ uuesti ette kaksteist tuttavat lugu ning külalistena lõid kaasa Lyle Lovett, Vince Gill ja Keb’ Mo’. Sel ajal andis Thomas aastas 60–80 kontserti. 2020. aasta juulis ütles ta, et loodab pärast pandeemiat naasta. 2021. aasta märtsis teatas ta neljanda staadiumi kopsuvähi diagnoosist ning suri 29. mail 2021 oma kodus Arlingtonis Texases.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 23.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
