Kuidas alustati

Average White Band ehk AWB sai alguse Londonis 1972. aastal, kuid selle kuus muusikut olid šotlased, kelle muusikalist tausta kujundas Ameerikast sisse toodud soul. Alan Gorrie ja Onnie McIntyre olid saatnud külla tulnud USA artiste; Roger Ball ja Malcolm „Molly“ Duncan tegutsesid nime Dundee Horns all, Robbie McIntoshi trummimäng ja Hamish Stuarti falsett aga andsid kõlapildile viimase lihvi. Bonnie Bramlett lennutas uue ansambli Los Angelesse stuudiosessioonidele juba enne, kui see kodumaal kanda kinnitas. Eric Claptoni 1973. aasta kontserdil Rainbow Concert jõudis bänd Suurbritannias suurele lavale.

Tuntuks saamine

Kui MCA oli ansambli teise albumi tagasi lükanud, viisid muusikud salvestise Atlanticu Jerry Wexlerile. Atlantic sõlmis nendega lepingu ja tõi produtsendiks Arif Mardini, kes teravdas nappide kitarrikäikude, pingul rütmisektsiooni ja puhkpillipartiide kõla. Ansambli nime kandev album „AWB“ jõudis nii Billboardi popalbumite kui ka R&B-albumite edetabelis 1. kohale; „Pick Up the Pieces“ tõusis edetabeli Hot 100 tippu. Edu järgnes tragöödiale: McIntosh suri 1974. aasta septembris, enne kui singel tippu jõudis. Hamish Stuart ütles hiljem: „Korjasime sõna otseses mõttes tükke kokku.“

Muusika ja tuntumad lood

1975. aastal asus Steve Ferrone albumi „Cut the Cake“ ajaks trummide taha. Ansambel jäi kollektiivse tööviisi juurde: kõigepealt pandi paika rütm, ning samal ajal, kui Ball ja Duncan mängisid puhkpille, vahetasid Gorrie ja Stuart omavahel bassi, kitarri ja solisti ülesandeid. Ansambli vaoshoitud ja rütmist lähtuv soul ammutas mõjutusi James Browni, Marvin Gaye ja Donny Hathaway muusikast, kuid AWB ei kopeerinud oma eeskujusid. See kõla pidas vastu ka moevoolude muutumisele: David Fosteri produtseeritud albumilt „Shine“ pärit „Let's Go Round Again“ jõudis 1980. aastal Suurbritannias 12. kohale.

Edu ja tunnustus

AWB kataloog püsis ringluses ka pärast esialgse edetabeliedu lõppu. Hiphopi produtsendid pöördusid korduvalt tagasi ansambli rütmides olnud vaba ruumi juurde: „School Boy Crush“ andis materjali Eric B. & Rakimi loole „Microphone Fiend“ ja Nasi loole „Halftime“, A Tribe Called Quest aga ehitas loo „Check the Rhime“ pala „Love Your Life“ ümber. Nii leidis ansambli käekiri nooremate esitajate plaatide kaudu uue publiku.

Mis sai edasi

Pärast kümmet aastat tuuritamissurvet, vaidlusi plaadifirmaga ja muutuvat maitset läks AWB 1982. aastal laiali. Gorrie ja McIntyre taastasid ansambli kümnendi lõpus; McIntyre'i sõnul tundsid nad muusikast ja selle mängimisest puudust. Alates 1989. aastast jäid just nemad püsiliikmeteks, nendega liitusid Ameerika muusikud ning ansambel hakkas taas korrapäraselt tuuritama. 2024. aastal alustas AWB tuuri, mida ta nimetas hüvastijätutuuriks. Briti turnee naasis Glasgow kontserdimajja Royal Concert Hall ning lõppes 18. mail Holmfirthi kontserdipaigas Picturedrome. Gorrie kirjeldas otsust loomuliku piirina: „Kõigel on oma eluiga.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada