Average White Band
Šoti sekstett mängis nii veenvat funki, et Ameerikas tuli nende kontserdile inimesi, kes ei teadnudki, et laval on valged muusikud. 1975. aasta veebruaris tõusis nende instrumentaalpala „Pick Up the Pieces“ USA singlitabeli esikohale.
Viimati eetris · Pick Up The Pieces
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Pick Up The Pieces2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Pärast varajast improvisatsiooni viskas sõber nalja, et see oli „keskmise valge mehe jaoks liiga palju.“ Sellest jäigi nimi külge.
- Albumilugudest, sealhulgas „Schoolboy Crush“ ja „Person to Person“, said hiljem DJ-de seas armastatud ja sageli sämplitud lood.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Average White Band kasvas välja Šotimaa väikesest muusikute ringist. Alan Gorrie, Malcolm „Molly“ Duncan, Roger Ball ja Robbie McIntosh olid kohtunud Perthi Blue Workshopis, samal ajal kui Onnie McIntyre ja Hamish Stuart ammutasid Glasgow klubides mõjutusi Ameerika soulist. 1970. aastate alguseks töötasid kõik kuus Londonis ning juhuslik taaskohtumine Trafficu kontserdil viis nad uuesti prooviruumis kokku. Nende siht oli James Brownist ning Atlanticu, Staxi ja Motowni muusikutest mõjutatud kompaktne, puhkpillidele toetuv R&B, souli ja funki segu.
Tuntuks saamine
Debüütalbum ei läinud lendu. Atlanticu produtsent Jerry Wexler kuulis nende järgmisi salvestusi, sõlmis ansambliga lepingu ja saatis nad Miamisse, kus Arif Mardin produtseeris nende omanimelise teise albumi. „Pick Up the Pieces“ sai alguse improvisatsioonist: Stuart pakkus kitarrikäigu ning Ball alustas puhkpillimeloodiaga. Duncan meenutas, et vaidles loo singliks valimisele vastu: „Sa oled täiesti hull.“ Ometi sai ühest hüütud fraasist kantud kuue šotlase instrumentaalpalast nende läbimurre.
Muusika ja tuntumad lood
Nende helipilti kandis vaoshoitus. Wexler kärpis Gorrie kirju bassipartiid ja McIntoshi trummimängu, jättes hõredas seades ruumi napile kitarrimängule ja jõulistele saksofonidele. Stuart ja Gorrie andsid ka sellistele lugudele nagu „Cut the Cake,“ „Queen of My Soul“ ja „Let’s Go Round Again“ sooja, vestlusliku souli kõla. McIntosh oli ansambli rütmiline kese. Ta suri 1974. aasta septembris pärast juhuslikku heroiinitarvitamist, enne kui „Pick Up the Pieces“ jõudis esikohale; ansambel oli peaaegu tegevust lõpetamas, kuid jätkas siis trummar Steve Ferronega.
Edu ja tunnustus
USA-s oli läbimurre suurem kui kodumaal. „Pick Up the Pieces“ tõusis Ameerika Ühendriikides esikohale, Suurbritannias aga kuuendaks. Album „Cut the Cake“ jõudis USA R&B-edetabeli tippu ning „Soul Searching“ sai ansambli Ameerikas enim müüdud albumiks. Kontsertsalvestustelt on kuulda, kuidas nad mängivad areenidel valdavalt mustanahalisele publikule.
Mis sai edasi
AWB läks 1982. aastal laiali, kuid nimi ei muutunud muuseumieksponaadiks. 1989. aastal tuli ansambel albumi „Aftershock“ jaoks uuesti kokku ning kujunes hiljem tuuritavaks koosseisuks, mille keskmes olid asutajaliikmed Gorrie ja McIntyre koos Ameerika muusikutega. 2018. aastal ühendas „Inside Out“ neli uut stuudiosalvestust kontsertsalvestisega, millel taastati algsed puhkpilliseaded — otsene sild ansambli 1970. aastate täpsuse ja hilisema lavaelu vahel. 2024. aastal alustas AWB hüvastijätutuuri, et regulaarne tuuritamine lõpetada. Gorrie ütles samal ajal, et ansambel kavatses muusika tegemist jätkata.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
