Kuidas alustati

Audru Jõelaevanduse Pundi esimene kindel verstapost on 2008. aasta plaat „Kalad ja moos“. Selle plaadi eest nimetati ansambel Audru aasta kultuuritegijaks. Kohanime jõelaevandusega ühendav nimi ei jäänud pelgaks naljaks: plaadi kaheteistkümnest loost suur osa seostub mere või jõega ning pundi lavailmesse kuuluvad triibulised meremehekuued. Nii sai kohalikust peobändist selge näo ja oma väikese mütoloogiaga ansambel.

Muusika ja tuntumad lood

Viieliikmelise koosseisu pillivalik on ühtaegu rahvalik ja paindlik: akordion, viiul, akustiline kitarr, akustiline basskitarr ja trummid. Kohati lisandub kolmehäälne laul. Repertuaar ulatub eestikeelsest tantsumuusikast 1960.–1970. aastate hittideni, ent meremehelaulud annavad sellele laiale valikule ühise ilme. See muusika on loodud elava õhtu, mitte vaikse muuseumivitriini jaoks.

Sama põhimõte kehtib ka plaadil „Kalad ja moos“. Kustas Kikerpuu, Raimond Valgre, Uno Naissoo ja Arne Oidi lood on seal koos pundi enda lugudega „Audru jõe blues“ ja „Two Flowers“. Loo „Castor Fiber“ autor on Ivo Orav. Punt ei kopeeri üht kindlat ajastut: vanad eesti levilaulud, rahvalik materjal ja omalooming saavad ühise akustilise peobändi kõla.

Edu ja tunnustus

Pundi edu on mõõtnud eelkõige publik. Eestis on punt kodus laatadel, festivalidel, suvepäevadel ja tantsuõhtutel.

Koht eesti muusikas

Ansambli nimi ja Audru aasta kultuuritegija tiitel seovad punti kodukoha kultuurilooga. Ka 2026. aastal oli punt tegev: Rannarahva festivali kavva oli ta kirja pandud tantsuks mängima.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada