Artur Abdull
1990. aastate keskel kujundas ta „Arthur Abdull“ nime all Eesti popmuusikat, kümme aastat hiljem astus aga Moskvas lavale Marc Arthurina. Nende nimede taga on üks muusik, Artur Oja, kes muutis ikka ja jälle vormi, kuid jäi oma muusika lauljaks, autoriks ja produtsendiks.
Viimati eetris · Freetime
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Freetime3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 1979. aastal ei läbinud Artur muusikakooli sisseastumiskatseid, kuid aasta hiljem asus ta teises muusikaklassis klaverit õppima ja lõpetas selle 1987. aastal kiitusega.
- Alates 1992. aastast esines ta „Ester Hellermaa Group“ koosseisus Helsingi ja Stockholmi vahel sõitvate ristluslaevade etendustes.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Artur Oja sündis 25. mail 1972 Tallinnas ja oli sõjaväelase pere neljast lapsest noorim. Muusikaga tegeles ta lapsepõlvest alates: õppis klaverit ja proovis seal esimest korda ka laulmist. Seitsmeteistkümneaastaselt, 1989. aastal, laulis ta juba Tallinna hotelli „Олимпия“ varietees ansambli „Labour“ koosseisus. See polnud juhuslik harrastuslava, vaid professionaalse tee algus, kus esinemine põimus peagi laulude kirjutamise ja produtseerimisega.
Tuntuks saamine
1995. aastal asutas ta „Arthur Abdull“ nime all ansambli „Noisy Nation“. Ansambli muusikas kohtusid R&B, funky house, räpp ja ballaadid ning lavanumbrid põhinesid hoolikalt seatud koreograafial. 1996. aastal andis ansambel KMG kaudu välja oma ainsa albumi „The Album“: peaaegu kogu materjali kirjutas ja produtseeris Artur ise; produtsenditöödest oli erandiks ballaad „I Wanna Love You Slowly“, mille produtseeris Ivar Must.
Suurim läbimurre oli „Funky Attack“. Lugu tõusis Eesti teleedetabelis „7 Vaprat“ esikohale ja püsis seal viis nädalat. Seejärel astus „Noisy Nation“ samal laval üles East 17 ja Robert Milesiga ning läks Scooteriga ühisele Baltimaade tuurile. Tähelend jäi lühikeseks, kuid oli märgatav: ühe albumi taga seisis artist, kes lõi korraga nii ansambli laulud, kõlapildi kui ka lavaimago.
Muusika ja tuntumad lood
„Arthur Abdull“ nimi ei kadunud koos ansambli perioodiga. 1998. aastal andis Kaljuste Music Productions välja kasseti „The Story“, millel on ta märgitud nii esitaja kui ka heliloojana koos Glen Pilvre ja Eric Claptoniga. See soolokarjääri jälg on tähtis: Artur ei olnud üksnes „Noisy Nation“ nägu, vaid jätkas oma repertuaari loomist. 1999. aastal läks ta Suurbritanniasse ja töötas seal uute lugude kallal; 2001. aastal kolis ta Moskvasse.
Mis sai edasi
Uus etapp sai 2007. aastal kuju juba Marc Arthuri nime all. Pärast lepingu sõlmimist Universal Music Russiaga ilmus album „Feel“, mis salvestati koos produtsent Vitali Šatrovi ning külalisena osalenud džässi- ja soulimuusikutega. Samal aastal andis Artur Moskva „Новой Опере“ teatris sümfooniaorkestriga soolokontserdi. 2008. aastal järgnes kakskeelne album „Между нами“ ning alates 2010. aastast liikus tema huvi üha enam džässi poole. Selle pöörde konkreetne tulemus oli 2012. aasta digialbum „Retrospective“, mis sisaldas Frank Sinatra, Dean Martini ja Tony Bennetti repertuaari kuuluvaid laule.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
