Kuidas alustati

Juba poisina salvestas Alwies Jansen saksakeelseid singleid, algul nime Aloys Jansen ja hiljem Aloys Johnson all. Tema plaaditee ei alanud seega hollandikeelse levenslied’iga, millega ta hiljem tuntuks sai, vaid piiri taha suunatud lauludega. Seitsmekümnendate algul sai see varajane kogemus jätku ansamblis Les Cigales, mis oli Achterhoekis asutatud 1970. aastal. Jansen liitus ansambliga 1972. aasta jaanuaris; plaadileping oli tal selleks ajaks juba olemas.

Tuntuks saamine

1972. aasta mais ilmus „Meisjes met rode haren“, Tony saksakeelse loo „Mädchen mit roten Haaren“ hollandikeelne töötlus. Singel jõudis Hollandi Top 40 edetabelis kolmandale kohale ning Jansen ja Les Cigales said nõutud kontsertesinejateks. Ansambel esines Madalmaades ja Belgias, astus üles telesaadetes „Op Losse Groeven“ ja „Toppop“ ning ansambli kalender täitus kiiresti. Kaasasutaja Jos van Toor meenutas hiljem, et tippajal oli neil kuusid, mil anti 38 kontserti. Nii ei jäänud läbimurre lühiajaliseks stuudiohitiks, vaid andis hoogu aastatepikkusele lavaelule.

Muusika ja tuntumad lood

Jansen jäi hollandikeelse meelelahutuslaulu juurde: selgejoonelised meloodiad, mida esitati publikule, kes armastas kaasa laulda. Koos ansambliga Les Cigales hoidis ta seda valemit elus kogu seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate alguse vältel. 1983. aastal jõudsid Top 40 edetabelisse nii „Julie“ kui ka „Als 'n meeuw in de wind“, ent ta salvestas pikkade pausideta ka teisi uusi singleid. Kaheksakümnendate keskpaigast ilmusid need üha sagedamini üksnes tema enda nime all. Nõnda liikus ta edetabelitest püsiva esinejatöö poole pidudel, laatadel ja saalides, loobumata tuttavast repertuaarist.

Edu ja tunnustus

1972. aasta hitt jäi tema tunnuslooks, kuid Jansen püsis nähtaval ka hiljem. 1992. aastal naasis ta looga „Zeg 'ns meisje“ Top 40 edetabelisse ja jõudis 34. kohale. Singleid ilmus edasi regulaarselt ja esinemised jätkusid; ka 2000. aastatel astus ta üles suurtel piraadifestivalidel ja muusikaüritustel. Nii kestis tema karjäär üle nelja aastakümne, saksakeelsetest noorpõlveplaatidest nüüdisaegse hollandikeelse peomuusika ringini.

Mis sai edasi

Muusika kõrval treenis Jansen innukalt politseikoeri ja pidas minihobuste kasvandust. Ta suri 10. detsembril 2007 Silvolde linnas 56-aastasena. Tema repertuaar sai hiljem ootamatu jätku: Marco Schuitmaker tõi 2024. aastal „Schaam je voor je tranen niet“ uuesti tähelepanu keskmesse, seitseteist aastat pärast seda, kui Jansen oli loo ise välja andnud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada