Kuidas alustati

Taul kasvas peres, kus elav muusika ei olnud sündmus, vaid argipäev. Tema isa Ants ja vanaisa vedasid ansamblit Torupill ning vanaisa tuba mõjus lapsele keelatud võlumaana: ukse vahelt kostis viiul ja noodipuldi juures sündisid laulud. Pärast Tartu Kunstigümnaasiumi lõpetamist otsustas Anu muusika kasuks ning läks Viljandi kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima. Seal puudutas ta esimest korda kitarrikeeli ja tundis: „Vaat see on minu pill.“

Julgust oma lauludega kuulajate ette astuda sai ta vanemate külalistemajas, kus tema ja õde Triinu laulsid pulmades ning sünnipäevadel. Ühel väikesel kontserdil jõudis ta äratundmiseni, mille on ise sõnastanud nii: „Publikule oma laule lauldes tunnen end tõeliselt elusa ja õnnelikuna.“

Tuntuks saamine

Esimene suurem tunnustus tuli 2000. aastal Alenderfestil „Südame hääl“, kus Taul võitis omaloominguliste laulude konkursil nii peapreemia kui ka publiku lemmiku tiitli. Ta lõpetas 2002. aastal Viljandi kultuuriakadeemia ning andis järgmisel aastal välja debüütalbumi „Tähe tüdär“; alates 2003. aastast tegutseb ta vabakutselise laulja ja laulukirjutajana. 2004. aastal jõudis ta ansambli Neiokõsõ liikmena lauluga „Tii“ Istanbuli Eurovisiooni poolfinaali — kogemus, mida ta ise nimetab oma pööraseimaks muusikasündmuseks.

Muusika ja tuntumad lood

Album „Tähe tüdär“ ühendas pärimusmuusika ja autoriloomingu, kuid edaspidi liikus Taul järjest selgemalt autorilaulu poole. Tema lauludes säilisid vanema rahvalaulu jäljed, looduse hingestatus ja Mulgi juured, ent kõlapilt avardus popi suunas. 2018. aasta albumi „Maagiline järv“ kõik viisid ja tekstid kirjutas ta ise.

2022. aasta album „Metskass“ tõi uue tööjaotuse: kõik viisid on Taulilt, sõnad Erkki Peetsalult ning laulud sündisid Haanimaa kuplitel looduse ja inimeste suhetest. Elektrikitarr, bass, flööt ja rütmipillid toetavad seal laulja sügavat häält ega varja pärimuslikku lähtekohta. Oma suunda on Taul kirjeldanud liikumisena lihtsuse ja sügavuse poole — üksainus heli võib öelda kõik.

Mis sai edasi

Suurima muutuse tõi hiljem kuulmine, mitte uus žanr. Kiiresti süvenenud kuulmislangus viis Tauli tagasi kunsti juurde, mida ta oli noorena muusika kõrval kaalunud. 2023. aasta sügisel hakkas ta teadlikult pastellmaaliga tegelema ja lõi sarja „Muusikamaal“, portreteerides Eesti muusikuid, tekstiloojaid ning laulukirjutajaid. 2025. aasta veebruaris oli Võru Kandles väljas veerandsada portreed — häälest alanud loometee oli saanud nähtava kuju.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada