Antti Kammiste
Antti Kammiste esimene tund lasteaia muusikaõpetajana oli puhas improvisatsioon. Rohkem kui kaks ja pool aastat hiljem viis seesama ootamatu pööre aastakümneid klaveri taga töötanud muusiku uuesti koolipinki, seekord muusikapedagoogikat õppima.
Viimati eetris · Potilille gängster
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Potilille gängsterAntti Kammiste/Kollane Allveelaev G1 kord eetrisviimati
- 2Mulle meeldib boogie90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Margus Kappeli ülevoolav klaverikäsitlus oli Kammistele noorena oluline inspiratsioon.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Kammiste kasvas üles Haapsalus õpetajate peres. Muusikapisik oli kodus olemas: tema isa oskas ilma koolituseta mängida peaaegu kõiki pille, kuigi poja humoorika mälestuse järgi ei pidanud ise viisi. Antti tahtis noorena hoopis trumme mängida ja proovis ka kitarri, ent klaveri loogika kinnistus temas nii tugevalt, et klahvpillidest kujunes tema põhitööriist.
Tuntuks saamine
1988. aastal algas Kammiste koostöö Ivo Linnaga. Sellest kujunes rohkem kui kolme aastakümne pikkune lavapartnerlus, milles Kammiste oli klaveri taga nii saatja kui muusikaline kaasamõtleja. 2013. aastal ilmus neil ühine album „Päike sõbra aknas“; 2021. aastal kirjeldas Linna nende koostööd juba 33 aastat kestnud heaks klapiks. Kammiste ise rõhutas siis, et ka tuntud lauljal on vaja uut muusikat, mitte aina uut versiooni vanast hitist.
Muusika ja tuntumad lood
Tema tee ei jäänud ühe põlvkonna ega ühe laulja kõrvale: Kammiste mängis klahvpille ansamblites In Spe ja Mr. Lawrence ning oli aastaid telesaate „Tähed muusikas“ üks ansamblijuhte ja kapteneid. Poeg Eric kutsus isa klahvpillimängijaks ansamblisse Põhja-Tallinn; esimesele ühisele plaadiesitluskontserdile järgnes hiljem veel mitu esinemist. Kammiste kartis algul naljatamisi, et „mingi vana känd“ rikub noore bändi lavapildi ära, kuid rõõmustas, et ansambel julges ta koosseisu võtta. Koos mängimine aitas isal ja pojal taastada ka vahepeal nõrgaks jäänud suhte. Kammiste sõnastas selle hiljem lihtsalt: „Au minu lastele, kes on mulle andnud uue võimaluse.“
Koht eesti muusikas
2013. aastal valis Raadio 2 kuulajaskond Kammiste Unistuste Bändi klahvpillimängijaks. Viis aastat hiljem moodustas ta ansambli, mis saatis Tartu laululaval Alo Mattiiseni viie isamaalise laulu kolmekümnenda aastapäeva suurkontserdi soliste. Need kaks eri lava näitavad tema rolli Eesti muusikas: ta on harjunud tõstma esile lauljat ja lugu, jäädes ise klaveri taha.
Mis sai edasi
2023. aastal sai temast Vikerraadio virgutusvõimlemise uus klaverisaatja. Samal kümnendil tõid töökaotus ja vastumeelsus lavale mineku ees kaasa suurema pöörde: Kammiste läks lasteaeda muusikaõpetajaks. 2026. aastal õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika esimesel kursusel ning ütles, et otsib sealt lisaks paberile teadmisi ja praktilisi oskusi. Lavale minek ei tundunud talle enam nii vastumeelne, kuid õpetajana sõnastas ta vastutuse selgelt: lastega ei käida tunnis ainult raha teenimas, vaid neile tuleb anda kaasa muusikaarmastus.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
