Praeguse nime all hakkasid Antsud tegutsema 2014. aasta oktoobris — katsetusena, kuid mitte nullist. Andri Laidre ja Karl Taklaja otsisid oma projektile lauljat ning pöördusid endise koorijuhi Aile Alveuse poole; Alveus oli multiinstrumentalist Kristel Kutseriga tutvunud torupillitundides. Alveuse sõnul leidis kooslus oma kõla esimese pala „Liiri-lõõri“ kallal töötades. Ükski autor ei toonud prooviruumi valmis teost: erineva muusikalise taustaga mängijad lisasid igaüks oma osa ja tulemus selgus alles ühiselt harjutades.

Koosseis muutus koos muusikaga. Kristeli lapsehoolduspuhkuse ajaks kutsuti viiulit mängima Hedwig Allika ning akordionimängijana liitus ansambliga Erik Nisu. Laulu, rahvapillide ja viiuli kõrval jäid kõlapilti elektrikitarr, bass, trummid ja akordion. Bänd ise nimetab seda roki ja folkloori sümbioosiks; mõjutused ulatuvad pärimusest ja klassikast pungi ning rokini. Nii ei ole vana viis nende jaoks muuseumiese, vaid materjal, mida kogu koosseis edasi kujundab.

2017. aasta Eesti Laul tõi seni vähetuntud Antsudele esimese suurema läbimurde. „Vihm“ sündis siis, kui tähtajani oli jäänud kolm nädalat, ja viis bändi poolfinaali. Aile Alveus unistas Eurovisioonist ammu ega jäänud ühe katse juurde: 2024. aastal pääses Antsud looga „Vetevaim“ konkursile teist korda. Alveus nimetas iga-aastast lugude saatmist lausa bändi traditsiooniks. Kahe katse vahele jäi seitse aastat, ent mõlemal korral oli oluline, et lavale jõudis eestikeelne pärimusest lähtuv muusika.

Antsud tegid ka plaate. Debüüdile järgnesid albumid „Aja lood“ 2018. aastal, „Üle vee“ 2020. aastal ja kümne looga „Maa“ 2023. aastal; viimane oli nende neljas kauamängiv. Samal aastal, kui ilmus „Üle vee“, tõi ansambel koos popfolk-tantsurühmaga Uppsar lavale folkmuusikali „Üle vee – Leigri lugu“. Leigri pärimusest lähtuv lavastus sidus ansambli muusika tantsu ja tervikliku jutustusega.

Pandeemia tõttu kestis neljanda albumi valmimine kolm aastat. Proovisalvestused olid tehtud eelmise trummari Siim Koppeliga, kuid plaadi ilmumise ajaks oli koosseisuga liitunud Liina Amon. Alveus oli üht pala kuus aastat valmis saada tahtnud ja see õnnestus alles Amoniga; uue trummariga muutus seega ka muusika. Sama albumi tekstid sündisid Alveuse sõnul sageli jalutades või joostes. Antsudes kordub sama lugu: inimesed ja pillid vahetuvad, aga vana viis saab igas uues koosseisus uue kuju. 2024. aastal kasvas folkansamblist välja raskemat kõla otsiv Antsud Metal Project, mis avaldas 2025. aastal albumi „Sulam“ ja võttis 2026. aastal nimeks Ampest. Folkansambel Antsud jätkas samal ajal oma nime all ning avaldas 2025. aastal koos Tiiuga loo „Sikukesed-sokukesed“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 17.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada