Kuidas alustati

Kogudus sündis Tartus, kui Pärnust tulnud Jüri Elken, Toomas Taul ja Peeter Väljak leidsid trummariks Ants Matiiseni. Biitlitest ja tollasest biitmuusikast innustunud nelik salvestas 9.–11. mail 1972 ETV esimeses stuudios viis pala. Oma plaadi väljaandmine oli Eesti biitansamblile tol ajal peaaegu mõeldamatu, mistõttu jäid need puhta, kuid hõreda kõlaga stuudiosalvestused pikaks ajaks pigem oma põlvkonna mälestuseks.

Tuntuks saamine

Trummaritool ei piiranud Matiiseni ampluaad. Vanemuise lavastus „Põrgupõhja uus Vanapagan“ esietendus 25. jaanuaril 1976 ja osatäitjate seas oli temagi; järgmisel aastal arvas Nõukogude Liidu kultuuriministeerium selle hooaja kahekümne parema hulka. 1982. aasta jaanuaris esines Matiisen juba Rein Rannapi muusikaga estraadikavas „Intiimdisko“ koos Ervin Abeli, Silvia Vase, Sulev Simansoni ja ansambliga Talisman. Need kaks lavatööd näitavad, kuidas varasest bänditrummarist sai sõna, laulu ja näitlemist ühendav meelelahutaja.

Muusika ja tuntumad lood

Matiisen ei jäänud ainult esitajaks, vaid kirjutas ka sõnu. Henn Rebase viisile „Mälestused Tiroolist“ kirjutas ta teksti; pala jõudis 2001. aastal Rebase plaadile „Veskimees“ Alo Matiiseni esituses. Ants Matiisen Bandi nime all on ilmunud „Ma annaks kõik su naeratuse eest“. Nii ulatub tema jälg trummimängust ja estraadiesinemisest oma sõnade ja oma nime kandva ansamblini.

Mis sai edasi

Matiisen sündis 26. aprillil 1955 ja suri 27. aprillil 2002, päev pärast 47. sünnipäeva. Tema 1972. aasta salvestused said aga hiljem uue elu: Koguduse 1972. aasta viis stuudiopala koondati CD-le „1972“, mille väljaandmiseks kogus ansambel ise raha. 2013. aastal kirjutas Tartu Postimees, et plaat tõi keskikka jõudnud biitmuusikahuvilistele taas äratundmisrõõmu. Nii jõuab tema lugu tagasi neljaliikmelise Koguduse ja selle 1972. aasta salvestuste juurde.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada