Anne Vaarmann — hiljem Veski — õppis Rapla lastemuusikakoolis klaverit ja sai kuueteistkümneselt kooli ning kultuurimaja ansambli Omega solistiks; muu hulgas laulis ta Rapla perekonnaseisuaktide büroo tseremooniatel. Tallinna Polütehnilises Instituudis õppis ta tööstuse planeerimist ja laulis kõrvalt ansamblites Union ja Mobile. Ülikooli lõpetas ta 1978. aastal ökonomistina ja asus samal aastal solistina tööle Eesti NSV Riiklikku Filharmooniasse.

Laiema publikuni jõudis ta ETV võistlussaatega „Kaks takti ette“ (1977–1978), kus saavutas teise koha ja pälvis televaatajate lemmiku auhinna; esimeses voorus lauldud „Kassipoeg Charlie“ sai tema esimeseks hitiks. 1979. aastal liitus ta ansambliga Vitamiin ja sealt on pärit „Roosiaia kuninganna“, „Julius Caesar“, „Jätke võtmed väljapoole“ ja „Viimne pilet“. Paljude nende laulude sõnad kirjutas tema abikaasa Jaak Veski.

Vitamiini-aegsed lood jäid tema visiitkaardiks, kõige kaugemale kandis aga venekeelne repertuaar: „Eilne päev“ („Pozadi krutoi povorot“) on tema tuntuim laul Venemaal. Ansamblid vahetusid: aastatel 1981–1983 Muusik Seif ja 1983–1991 Nemo.

1984. aasta Sopoti lauluvõistluselt tõi ta koju kaks auhinda: peaauhinna ja poolakeelse laulu auhinna. Kodumaal on teda tunnustatud Eesti NSV teenelise kunstniku nimetuse ja Tallinna aukodaniku tiitliga.

2007. aastal osales ta Vene telekanali NTV saates „Sina, superstaar!“. Plaadistamist ja esinemist on Anne Veski jätkanud ka hiljem: albumid „Ingleid ei…“ (2009), „Kallis, kuula“ (2013) ja „Veereb, aeg nii veereb“ (2018).

Koostatud avalike allikate põhjal TI abigaKontrollitud 03.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada