Anne Maasik
Vanemuise rekvisiitorist sai laulja, kelle aldihääl kõlab ka „Nipernaadis“. Anne Maasiku loomingus on eesti luule, teatrilava ja lauluõhtud käinud aastakümneid kõrvuti.
Viimati eetris · Rändaja õhtulaul
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Rändaja õhtulaul1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Anne Maasiku lapsepõlves ei olnud televiisorit ega teistest lastest mängukaaslasi. Ta meenutas ERR-i portreesarjas „Kadunud näitlejad“: „ma mängisin lillede ja taimedega“. Teadlikult hakkas ta Tallinna teatrites käima alles keskkooli lõpuklassides. Teater polnud talle seega lapsest peale tuttav maailm: ta ütles, et noorena ei teadnudki, mis see on.
Vanemuisesse jõudis Maasik 1973. aastal rekvisiitoriks. Kaks aastat hiljem sai temast sama teatri näitleja; aastail 1974–1976 õppis ta Jaan Toominga stuudios. Tema töö ei piirdunud osatäitmistega: ta laulis ka lavastustes ning õpetas hiljem stuudios laulu ja häälekasutust. Vanemuise näitlejana töötas ta 1989. aastani, seejärel viis tema tee Tartu Lasteteatrisse.
Muusika ja tuntumad lood
Maasik on loonud laule peamiselt eesti luuletajate tekstidele. Laulmine kuulus nii tema iseseisvatesse kavadesse kui ka teatri- ja filmitöösse. Ta on koostanud luuleprogramme, lauluõhtuid ja rahvakalendri tähtpäevadest lähtuvaid lavastusi. Ta laulis ka filmides „Rabade vaikuses“, „Tavaline rästik“ ja „Nipernaadi“.
1980. aastal ilmus heliplaat „Rännak lauluvainule“. Ernst Enno sõnadele loodud „Rändaja õhtulaulu“ tunneb filmipublik Kaljo Kiisa 1983. aasta „Nipernaadist“. Maasik jätkas luulega töötamist ka Tartu Lasteteatris: ta lavastas Enno ja Marie Underi luule põhjal kavu ning 1996. aastal Uku Masingu tekstidel põhineva lavastuse „Laulud jumalale“. Enno ja Masingu sõnadele loodud laulud ilmusid 2003. aastal ühisel CD-l. Kontsertidega on ta esinenud kirikutes, raamatukogudes, muuseumides, koolides ja vabaõhuüritustel.
Mis sai edasi
Tartu Lasteteatris tegutses Maasik kogu selle olemasolu aja, 1989–2000. Hilisemasse tööellu kuulusid vabakutseline tegevus ja õpetamine: ta on olnud Tartu Katoliku Hariduskeskuse lasteaia rühmaõpetaja ning Maarja Küla muusikaõpetaja. 2018. aasta portreeintervjuus ütles ta, et ei tahaks enam üheski teatris töötada. Püsivast teatrikohast eemaldumine ei tähendanud siiski kogu loomingulise töö lõppu: ta jätkas laulmist, mängimist ja lavastamist. 2025. aasta juunis tunnustas Tartu linn teda Tartu medaliga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 01.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.