Kuidas alustati

Anna Sahlin kasvas musikaalses peres ja oli seitsmest lapsest vanim. Ta laulis, mängis mitut pilli ning sai juba üheksa-aastaselt Anna rolli Astrid Lindgreni Bullerby laste filmides. Filmidebüüt ei viinud teda siiski otse lavale: kooli naastes hakati teda kiusama ning ta ei julgenud näitlejana jätkata. Kaheksateistkümneaastaselt kolis ta hoopis Stockholmi, et lauljaks saada.

Tuntuks saamine

Gospelkooris One Voice oli ta nii koorilaulja kui ka Eric Gaddi, Carola ja Robyni taustalaulja. Ta laulis tausta ka Charlotte Nilssonile, kui Rootsi võitis 1999. aasta Eurovisiooni. Tema soolokarjääri algus kulges konarlikumalt: debüütsingel „The Little Voice“ ilmus 2000. aastal, kuid kavandatud album pandi riiulile, kui plaadifirma müüdi ja see läks hiljem pankrotti. Sellest hoolimata jõudis ta esineda nii Robert Planti kui ka Bon Jovi soojendajana.

Murrang saabus 2002. aasta jaanuaris Eestist tulnud telefonikõnega. Esmalt kavatses ta ära öelda, kuid muutis meelt; tema sõnul tuleb asjadele jah öelda. Sahlene võitis Eurolaulu ning saavutas mõni kuu hiljem Tallinnas toimunud Eurovisioonil kolmanda koha — nüüd peaartistina riigis, kus ta polnud varem käinud.

Muusika ja tuntumad lood

2003. aastal ilmus tema debüütalbum ning 2005. aastal teine album; viimasest alates kasutas ta artistinime Anna Sahlene. Seejärel on ta liikunud popalbumite, koorilaulu, rootsikeelsete dublaažide ja muusikalirollide vahel. Näitlemise juurde naastes sai ta Stockholmi suurtel lavadel naispeaosi ning hakkas looma oma monoloogi — see oli täiskasvanuna antud vastus lapsepõlveunistusele, mille kiusamine oli katkestanud.

Edu ja tunnustus

Eurovisioonist kujunes pigem korduv töökoht kui üksainus võistlus. Pärast 1999. aasta võitu Rootsi koorilauljana ja 2002. aasta kolmandat kohta Eesti esindajana naasis ta muu hulgas 2016. aastal Eurovisioonile, seekord Austraalia esindaja Dami Imi taustakooris. Sahlene on koorilaulja rolli kirjeldanud vähem nähtava, kuid siiski nõudlikuna: seal pole eksimisruumi.

Eesti ja siinne kuulaja

Sidemeid Eestiga on Sahlene hoidnud edasi. Kakskümmend aastat pärast „Runaway“ naasis ta Eesti Laulule looga „Champion“ ning nimetas seda oma viisiks Eesti publikut tänada. Eesti Laulu 2025. aasta võistluse eel võttis ta Dagmar Oja ja Kaire Vilgatsi juurde kaasa Rootsi demo, mille nad aitasid vormida looks „Love Me Low“. Ta soovis teha klassikalise Eurovisiooni loo suure refrääni ja helistikumuutusega; enne finaali ütles ta, et suurim oht on takerduda perfektsionismi, selle asemel et laval tunda ja nautida.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga18 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada