Andrus Vaarik
Ivan Orav on vaid üks Andrus Vaariku nägusid. Tema lavatee ulatub telehuumorist ja kuuldemängudest muusikalide, ooperi ning tõsiste draamarollideni.
Viimati eetris · Rännulaul (etendusest "Thijl Ulenspiegel")
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Rännulaul (etendusest "Thijl Ulenspiegel")R. Oja, A. Vaarik ja O. Ehala ans.1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Enne lavakunstikooli lõpetamist jõudis Vaarik töötada Draamateatris inspitsiendina, aidates etendusi korraldada. Ta lõpetas Tallinna 32. Keskkooli ja õppis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris. Õpingute ajal, 1980. aastal, pälvis ta Voldemar Panso nimelise preemia. Näitlejadiplomi sai ta 1982. aastal ning läks Noorsooteatrisse, tänasesse Tallinna Linnateatrisse. Seal mängis ta muu hulgas Joosep Tootsi ja Billy Bibbitit. Järgnes kümnend Draamateatris ning aastatel 2002–2009 töötas ta vabakutselisena. Seejärel naasis ta Linnateatrisse, kuhu jäi 2021. aastani.
Tuntuks saamine
Televaataja kohtus temaga juba aastatel 1985–1987 sarjas „Kitsas king“. Tema estraaditöö hulka kuulub ka Ivan Orava kehastamine. Koomiliste tegelaste kõrval on ta mänginud Richard Kolmandat ja „Hamleti“ Poloniust. 2019. aastal pälvis ta Eesti teatri meespeaosatäitja auhinna rollide eest lavastustes „Noad kanade sees“ ja „Mineku eel“.
Muusika ja tuntumad lood
Muusikateatriga seob teda ka lavastajatöö: vabakutselise perioodi ettevõtmiste seas olid muusikal „Hull sinu järele“ ja Haydni ooper „Elu kuu peal“. Hiljem lisandusid Rossini „Türklane Itaalias“ ning 2025. aastal „Nahkhiir“ Estonias. Raadioteatris on ta esinenud kuuldemängudes ja lugenud järjejutte; 2010. aastal sai ta Raadioteatri näitlejaauhinna.
Mis sai edasi
2021. aastal sai tema koduteatriks Pärnu Endla. 2026. aasta kevadel rääkis ta seal uuslavastuse „Rõdul“ proovide ajal oma pensionäripõlvest. Kodus Pivarootsis nautis ta maaelu, teatrisse tulek andis aga võimaluse teistega koos olla. Sõit teatrisse tähendas kuutkümmend kilomeetrit kodust Pärnusse. Vaarik ütles: „See on väike hind selle eest, et mind kampa on võetud.“
Üksindus oli talle selleks ajaks teravalt tajutav teema. Ta arutles, et eestlaste teatriarmastuse taga on võimalus olla teistega koos üksi ja tunda, et üksindus pole ainult nende endi kogemus. Maal elamine ja teatritöö mahtusid tema ellu kõrvuti: seltskonna ning suhtlemise sai ta kätte Pärnu teatrist. „Ausõna mul igav ei ole,“ kinnitas ta.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga20 allikatKontrollitud 14.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.