Kuidas alustati

Zevakini tee algas Jõgeva muusikakooli klaveriklassist. Produtseerimisega alustas ta 18-aastaselt: esmalt kirjutas ta lugusid klaveril ja kitarril ning hakkas poole aasta pärast internetivideote abil arvutimuusikat õppima. Tema esimene otsingusõna oli otsekohene: kuidas arvutis muusikat teha? Muusikakoolis õpitu aitas tal programmidest aru saada; kaveritest kasvas peagi omalooming.

Tuntuks saamine

Tuntust kogus Zevakin kõigepealt Eesti artistidega tehtud kaveritega. 2018. aastal pääses ta produtsendi ja vlogijana koos Igor Volhonski ning Emily Jürgensiga Eesti Laulu poolfinaali. Ta nimetas muusikat juba siis oma põhitööks, millega tegeles iga päev; videoid tegi vaid siis, kui tekkis mõni naljakas idee. Nii arenes tema karjäär korraga kahel rajal: stuudios ja kaamera ees.

Muusika ja tuntumad lood

Produtsendi ja laulukirjutajana töötas Zevakin teiste seas Púr Muddi, Shira, Artjom Savitski ja Sissiga. 2021. aastal sõlmis ta lepingu Sony Musicuga ning kuulutas välja soolokarjääri. Tema enda sõnul oli eesmärk selge: teha sooloartistina rohkem muusikat ja näidata, mida ta ise kirjutab. Leping vabastas ta plaadikaante ja reklaamide tegemisest ning muust korraldustööst, nii et aega jäi kirjutamiseks, produtseerimiseks ja koostöödeks. Sooloartistiks saamine ei asendanud seega produtsenditööd, vaid tõi sama tegija mikrofoni ette.

Edu ja tunnustus

Eesti Laulust kujunes tema karjääri läbiv proovikivi. 2022. aastal jõudis ta koos Grete Paiaga finaali looga „Mis nüüd saab“; 2025. aasta alguseks oli ta konkursil artisti või laulukirjutajana osalenud kuus korda. Zevakin tunnistas hiljem, et varasemate lugude puhul polnud plaanis suurt lava vallutada: need sündisid heast stuudiokohtumisest, mis langes kokku konkursi ajaga. See eristab tema teed tavalisest lauljakarjäärist: kõigepealt sündis lugu ja alles seejärel otsustas produtsent, kas astuda ise selle ette.

Mis sai edasi

2025. aasta lugu „Ma ei tea sind“ tähistas teadlikumat lavapööret. Lugu oli umbes kolm aastat sahtlis seisnud; Zevakini arvates sobis selle teistsugusus just võistlusele. Kui esialgu kaalutud lauljad ei saanud kaasa tulla, kutsus ta stuudiosse elukaaslase Karita, kelle jaoks oli see esimene avalik sooloesinemine. Seekord seadis Zevakin sihiks Eurovisiooni ning rõhutas, et energiast üksi ei piisa — vaataja peab saama artistiga samastuda. Konkursi eel ütles ta otse: „Me ei tulnud nalja tegema.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada