Kuidas alustati

Andreas Gerardus Hazes kasvas üles Amsterdami De Pijpi linnaosas. 1959. aastal laulis ta kaheksa-aastasena Albert Cuypmarkti turul puuviljakastil, kus Johnny Kraaijkamp teda kuulis ja televisiooni viis. Sellest varasest algusest ei kujunenud veel karjääri. Hiljem töötas Hazes muu hulgas madruse, korstnapühkija, turumüüja ja jalgrattaparandajana. Alates 1970. aastast mängis ta kohvikus De Krommerdt plaate; hiljem töötas ta leti taga ja laulis töö vahele.

Tuntuks saamine

1976. aasta lõpus salvestas ta koos nõo Tonny Leroyga loo „Eenzame Kerst“, mille nad olid üheskoos loonud. Kolme nädalaga müüdi 70 000 eksemplari ja singel jõudis peagi pärast edetabelisse sisenemist esiviisikusse. Sellega sai tema aeg laulva baarmenina läbi. Hiljem kohtus ta EMI juures produtsent Tim Griekiga; „’n Beetje Verliefd“ jõudis 1981. aastal tema esimese Top 40 hitina esikolmikusse.

Muusika ja tuntumad lood

Rahvalauliku silt kirjeldas vaid üht osa loost. Hazes armastas Portugali fadot ning Ameerika lauljaid B.B. Kingi, Muddy Watersit ja Dean Martinit. Tema esimese kauamängiva plaadi akordionikõla asendus kitarride ja keelpillidega. Alates 1980. aastast kujundas ta koos arranžeerija, produtsendi ja helilooja John van de Veniga suuremat kõlapilti, mis andis tema hääle jõule ruumi.

Selles jäid kurbus, igatsus ja kamraadlikkus selgelt kuuldavaks, ilma et muusika oleks pidanud kõlama tagasihoidlikult. 1982. aastal astus ta selle lähenemisega üles Concertgebouw's; John Appeli dokumentaalfilm „Zij gelooft in mij“ tõi ta 1999. aastal taas laiema tähelepanu alla; 2003. aastal tähistas ta oma 25. aastapäeva kahe väljamüüdud kontserdiga Amsterdam ArenA-l.

Edu ja tunnustus

Kogu karjääri jooksul jõudis Hazes 41 korral Madalmaade Top 40 edetabelisse; kuusteist neist jõudis esikümnesse. Edu tegi temast peale laulja ka avaliku elu tegelase. 2002. aastal kuulus ta lühikest aega De Ronde Veneni volikokku. Küsimusele, miks, vastas ta: „Inimesed hoolivad minust väga ja mina hoolin väga inimestest. Tahan neile midagi vastu anda.“ Veel samal aastal astus ta tagasi, sest poliitikat ei saanud lauljakarjääriga ühendada.

Mis sai edasi

Hazes suri 23. septembril 2004 südame seiskumise tagajärjel, kaks päeva pärast seda, kui ta oli palaviku ja õhupuuduse tõttu haiglasse viidud. Neli päeva hiljem osales Amsterdam ArenA-l toimunud hüvastijätul ligi 50 000 inimest. Tema hittide lugu ei lõppenud sellega: kõik kolm tema esikohahitti tulid pärast surma. Alates 2013. aastast esitab kontserdisari Holland Zingt Hazes tema laule taas täissaalidele.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada