Kuidas alustati

Enesearenguprogrammi harjutuses pidi Andra Muru valima, millele oma elus keskenduda. Tema enda meenutuse järgi sai laulmine kõige rohkem punkte, kuigi toona ei julgenud ta teiste ees laulda. Otsus laulmisele ruumi anda muutis tema argipäeva kiiresti: aasta pärast kutsuti teda juba esitama oma loodud väelaule. Hiljem võttis ta selle pöörde kokku sõnadega: „Mu päevad on täis harmooniat, pillimängu ja laulmist koos vägevate inimestega.“

Tuntuks saamine

Muru salvestatud looming jõudis kuulajateni 2023. aastal. Siis ilmusid koos Siim Koppeliga „Palun hüüa minu nime“ ja „Andestuse mantra“ ning soolosinglina „Andestamise Mantra“. Juba pealkirjades korduvad pöördumine, andestamine ja mantra — teemad, mis suunavad Muru loomingu selgelt sissepoole.

Muusika ja tuntumad lood

2024. aastal laienes koostööpartnerite ring. Tannili ja Andra Muru ühise loona ilmus „Allikal“, koostöös Rändajaga aga „Võtan Vastu Iseennast“. 2025. aastal avaldas Muru taas koos trummar Siim Koppeliga loo „Elan oma väes“, milles meditatiivne, mantralik kõla käib käsikäes teadliku sõnakasutusega. Muru sõnastas selle ise nii: „Sõnadel on tugev vägi, iga sõna mida me ütleme on palve.“

Muru laulab ka publiku ees. 2025. aasta Jaania Festi kavas oli Andra Muru ja sõprade kahe ja veerand tunni pikkune heliruum — just heliruum, mitte kontsert.

Mis sai edasi

2026. aasta augustis esines Muru Tallinnas festivali TRIBAL lõkkeäärses trummialas. Sündmust kirjeldanud külastaja pidas just tema esinemist õhtu tugevaimaks hetkeks: ühine trummirütm hoidis pulssi ja Muru hääl juhtis tervikut. Laulja, kes kunagi ei julgenud teiste ees suudki lahti teha, kandis nüüd oma häälega tervet lõkkeõhtut.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 17.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada