Kuidas alustati

Andero Ermel sündis 6. augustil 1976 Tartus. Ta lõpetas 1994. aastal Rõngu keskkooli ning 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli. Samal aastal asus ta tööle Tallinna Linnateatrisse, kus tema põhiala on näitlemine. Laulmist ei ole ta siiski võtnud juhusliku kõrvaloskusena: ta on osalenud Cathrine Sadolini vokaaltehnika kursustel ning õppinud laulmist Zoja Hertzi ja Riina Roose käe all. Hääl sai Ermelile töövahendiks, millega ta võis liikuda kõnerollist muusikalavastusse ja kontserdile.

Tuntuks saamine

Muusikalilavale jõudis Ermel varakult. 2001. aastal mängis ta muusikalis „Les Misérables“ Mariust. 2004. aasta eestikeelse muusikali „Grease“ plaadil kõlasid tema esituses „Imelised muutused“ ning koos Jaagup Kreemiga „Rock’n’rolli peokuninganna“. Ta ei olnud eraldiseisva popkarjääriga solist, vaid näitleja, kelle lauluhääl teenis tegelast ja lavastust. Sama joont jätkas ta, esinedes 2005. aastal solistina „Päikeserattal“ ning 2006. aastal kontserdil „Eesti teater 100“. Seetõttu on Ermel lauljana olnud avalikkuse ees eeskätt laval, mitte sooloartistile tavapäraste albumite kaudu.

Muusika ja tuntumad lood

Ermeli töö lauljana on olnud seotud teatriga. Alates 2014. aastast mängis ta Rahvusooper Estonia lastemuusikalis „Prints ja kerjus“ Tom Cantyt. Seejärel on ta laulnud 2020. aastal Linnateatri trupis „Osnap“, 2023. aastal „Seitsmemagajapäevas“ ja lavakavas „Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100“ ning 2025. aastal lavastuses „Alguses oli laul“. Laul ei ole olnud tema jaoks ühe plaadiprojekti järelkaja, vaid eri kümnenditel ikka ja jälle korduv osa näitlejatööst.

Häält on Ermel kasutanud ka väljaspool laulvaid lavarolle. Ta juhtis 2008. ja 2010. aastal ETV saadet „Laulukarussell“ ning on andnud hääle animafilmide „Lepatriinude jõulud“ ja „Leiutajateküla Lotte“ tegelastele. 2010. aastal osales ta lavakavas „Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu“.

2026. aastal oli Ermel endiselt Linnateatri koosseisuline näitleja ning mängis lavastuses „Sinisilmsed“. Mida ta esituselt ootab, on ta ise sõnastanud Solistica noorte lauljate konkursi žürii tutvustuses: „Ma soovin, et noor laulja jääks alati iseendaks.“ Tema loetelus olid sõnum, ausus, mõtteselgus, diktsioon ja noodipuhtus, kuid kõige tähtsamaks pidas ta siirast rõõmu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada