Kuidas alustati

Muusika saatis Lanskajat juba kooliajast: ta laulis kooris ning esines solisti ja lastekollektiivide liikmena. Erialaks valis ta aga hoopis midagi muud kui lavakunsti: esmalt panganduse, seejärel Valgevene-Vene ülikoolis rahanduse ja krediidi. Professionaalset karjääri alustas ta 2005. aastal festivali „Славянский базар“ projektides. Esimene muusikavideo ilmus 2008. aastal ja kaks aastat hiljem debüütalbum „Лабиринты судьбы“, millel kõlasid vene-, valgevene- ja ingliskeelsed laulud.

Tuntuks saamine

Kodumaal sai tema jaoks oluliseks verstapostiks 2011. aasta: Lanskaja võitis konkursil „Славянский базар“ noorte esitajate Grand Prix' ning talle anti Valgevene teenelise kunstniku aunimetus, mille noorimaks kandjaks ta sai. Järgmine samm oli valus. 2012. aastal kuulutati ta „Евровидение“ riikliku eelvooru võitjaks, kuid hääletuse kontrollimise järel tulemus tühistati ja Bakuusse sõitis ansambel Litesound.

Juba järgmisel hooajal proovis Lanskaja eelvoorus uuesti. 2012. aasta detsembris võitis ta looga „Rhythm of Love“, mis asendati hiljem looga „Solayoh“, ja just selle looga esindas ta Valgevenet 2013. aasta mais Malmös.

Muusika ja tuntumad lood

Ka edaspidi jäi Lanskaja repertuaar mitmekeelseks: 2012. aasta suvel salvestas ta materjali uue ingliskeelse albumi jaoks. Loo „Solayoh“ lõid Belgia helilooja Mark Pelink ja Briti sõnade autor Martin King. See rahvusvaheline poplugu kujunes tema kõige nähtavamaks sammuks väljapoole Valgevene muusikamaastikku.

Edu ja tunnustus

Lanskaja sai võistluse „Евровидение-2013“ esimeses poolfinaalis seitsmenda ja finaalis kuueteistkümnenda koha ning kogus 48 punkti. Mõni aasta enne seda võitis ta Ameerika Ühendriikides rahvusvahelisel festivalil Atlantic Breeze. Euroopa tähtsaimale lavale viis teda aga rida võistlusi Valgevenes, Bulgaarias ja Venemaal.

Mis sai edasi

2019. aastaks töötas Lanskaja juba ise „Евровидение“ Valgevene eelvooru fookusrühmas ja hindas uusi kandidaate. Sama aasta intervjuus eristas ta lavatööd seda ümbritsevast kunstlikust kärast: „Ma ei taha rajada oma loomingut meelelahutusmaailma reeglitele: enda vastu kunstlikult huvi üles kütta, väljamõeldud armulugusid luua, vaatamisi üles kruvida ega libaturundusega tegeleda.“ 2020. aasta septembris oli ta üks Valgevene osalejaid videos „Любимую не отдают“, mida esitleti Aljaksandr Lukašenka toetusavaldusena ulatuslike protestide ajal.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada