Kuidas alustati

1985. aastal sündinud Frans Zimmer kasvas üles Berliini Kreuzbergi linnaosas. Pärast kooli ei läinud tema plaan õppida Universität der Künstes maalikunsti täide. Graafilise disaini õpingud jättis ta pooleli; hiljem töötas ta kolm ja pool aastat kondiitrina. 2009. aastast keskendus ta muusikale. Ühel tänavafestivalil lubati tal sõbra poes plaate mängida. Sellest kasvas välja kaks püsivat õhtut nädalas Grand Hotelis ja üha rohkem esinemisi. Ta meenutas, et võttis vastu peaaegu iga pakkumise, et inimesed teda kuulaksid ja tundma õpiksid.

Tuntuks saamine

Tema setid levisid SoundCloudis, kuid Tempelhofist sai uus mõõdupuu. Electro Swing Club Open Airi korraldajad ootasid 1. mail 2012 mõnda tuhandet inimest; lõpuks tantsis väikese lava ees umbes 30 000 inimest. Zimmer vormis selle kogemuse EP-ks „Tempelhof“. 2014. aastal ilmus debüütalbum „Synesthesia – I Think in Colours“. Koos Graham Candyga tehtud „She Moves (Far Away)“ tähistas üleminekut minimalistlikust tech-house'ist vokaalikesksele tantsupopile.

Muusika ja tuntumad lood

Alle Farben ei kujunda oma lugusid ainult klubide jaoks. Zimmer nimetab seda lähenemist „Singer-Songwriter-Folk-Elektro“; meloodia ja lauluhääl tõusevad sageli esile. Laval lisab ta elektroonilistele settidele laulja, trompeti, kitarri või viiuli. Ta ütleb, et on suur elava muusika austaja ja on saanud selle ka oma esinemistesse põimida.

2016. aasta teine album „Music Is My Best Friend“ kinnistas seda suunda: „Please Tell Rosie“ koos YOUNOTUSega ja „Bad Ideas“ jõudsid Saksamaal ning Austrias esikümnesse. Järgnesid „Fading“ koos ILIRAga ja „Walk Away“ koos James Bluntiga; viimane neist viis 2019. aastal kolmanda albumini „Sticker on My Suitcase“. Vahelduvad lauljad muudavad kõlapilti, ent eredad meloodiad ja vetruv house'i pulss hoiavad terviku koos.

Edu ja tunnustus

2017. aastal võitis Alle Farben Echo auhinna kategoorias Dance National. Plaadifirma elulookirjelduse järgi astub ta lavale üle 150 korra aastas, tema setid kestavad kuni kuus tundi ja publikut on korraga olnud rohkem kui 60 000 inimest. Lavade seas on ka Tomorrowland ja Lollapalooza. Berliini klubimuusikast sai kergesti ligipääsetav pop, ilma et Zimmer oleks loobunud pikkade DJ-settide dramaturgiast.

Mis sai edasi

2024. aastal kirjeldas Zimmer selget muutust: klubides mängivat ta veel vaid harva, peaaegu kõik esinemised olevat festivalidel. Varem öösiti töötanud mees elab endiselt Kreuzbergis ja alustab päeva vara. Päikesetõusust rääkides ütles ta, et tõuseb igal hommikul kell 4.30 ja naudib aega, mil ümberringi on veel vaikne. 2025. aasta alguses juhtus tal raske õnnetus. Pärast intensiivset taastusravi naasis ta mais lavale; sellest ajast saadik esineb ta taas, ehkki harvem kui enne õnnetust.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 31.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada