Allan Vainola
„Igal bändil on oma hing ja kõla,“ on Allan Vainola öelnud. Sama mõte kehtib tema enda loomingus haruldase järjekindlusega: punk, melanhoolne rokk, teatrimuusika ja akustiline trubaduurilaul kannavad ikka äratuntavat meloodiakätt.
Viimati eetris · Sabatants
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sabatants2 korda eetrisviimati
- 2Birk'i LaulArdo Ran Varres/Allan Vainola2 korda eetrisviimati
- 3Daamide Õnn1 kord eetrisviimati
- 4Ameerika1 kord eetrisviimati
- 5Röövlite Laul90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1979. aastal esines Vainola ETV-s Tiina Mäe saates omaloomingulise lauluga.
- Ta ei käinud noorena muusikakoolis ning on öelnud, et pidi noodid ja muu teooria hiljem ise leiutama ning selgeks õppima.
- Unenäopüüdjates mängis ta 1940. aastatel valmistatud Hoyeri elektroakustilise kitarriga.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Vainola võttis kitarri kätte teismelisena, kui pungi tulek pakkus Nõukogude argipäevas võimaluse protestida. Ta on meenutanud: „Meie olime Eestis esimeste seas, kes punkariteks hakkasid.“ 1980. aastal moodustas ta tootmiskoondises Vasar ansambli Ajutine Valitsus. Ansambli ainsaks jäänud esinemisel 1981. aastal lülitasid õpetajad elektri välja ning õhtu lõppes punkrokkarite ja diskosõprade kaklusega. Järgnesid Terendus ja 1986. aastal Rainer Jancisega loodud Ükskõik, millest kasvas 1988. aastal Metro Luminal.
Tuntuks saamine
Metro Luminal sai Tartu levimuusikapäevadel noorte ansamblite konkursil esikoha. 1991. aastal liitus Vainola Vennaskonnaga ning veetis koos ansambliga ligi kaks aastat Soomes. Seal ei olnud ta laulja, vaid kitarrist ja helilooja: tema meloodiad kõlavad Vennaskonna eri perioodidest pärit lugudes „Insener Garini hüperboloid“, „Pille-Riin“ ja „Riia mu arm“. Ta tegutses eri rollides – kord eesliinil, kord teise laulja kõrval.
Muusika ja tuntumad lood
1990. aastate keskpaigas katsetas ta uusi lahendusi ansamblis Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber, kus kitarrilauluga põimusid elektroonika ja Andres Aule tekstid. Aastatel 1997–2001 kirjutas Vainola muusikat neljale lavastusele: „Daamide õnn“, „Ronja, röövlitütar“, „Huck“ ja „Mort – Surma õpipoiss“. Valik neist lugudest ilmus 2001. aastal albumil „Teatriõhtu“.
Koht eesti muusikas
2002. aastal loodud Sõpruse Puiestee tõi taas kokku Vainola meloodiad ja Mait Vaigu tekstid. Ansambli muusikas leidis ERR-i arvustaja vene poolpõrandaaluse roki jooni, kuid sügavalt melanhoolsed lood jõudsid sellest hoolimata kohalikesse hititabelitesse. Vainola sõnul sündis bänd lihtsalt arvuti taga muusikat tehes; ta on nimetanud selle loominguprotsessi rahulikuks ja omavahelisi suhteid tülivabaks.
Mis sai edasi
Rokkansamblite kõrval näitas Vainola ansamblis Unenäopüüdjad oma akustilist poolt ja seostas seda nooruse rändudega Eestis ja Venemaal, mil ta elas enda sõnul „trubaduuri elu“. 2026. aasta intervjuus ütles ta, et mängib endiselt Vennaskonnas, on kõige kauem tegutsenud Sõpruse Puiesteega ning peab just seda projekti endale kõige hingelähedasemaks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
