Kuidas alustati

Krauss sündis Illinoisi osariigis Decaturis ja kasvas üles Champaignis peres, kus muusika ja kunst kuulusid kasvamise juurde. Ta alustas viiulitundidega viieaastaselt, liikus klassikaõpingutest Kesk-Lääne viiulivõistlustele ning võitis 13-aastaselt Walnut Valley meistrivõistlused. 1986. aastal, vahetult enne oma viieteistkümnendat sünnipäeva, sõlmis ta lepingu Rounderiga ja liitus Union Stationiga. Vanemate järjepidevast toetusest rääkides meenutas Krauss hiljem: „Arvasime, et kõigis peredes tehakse nii.“

Tuntuks saamine

1987. aastal ilmus tema debüütalbum „Too Late to Cry“; kaks aastat hiljem järgnes Union Stationi „Two Highways“. 1990. aasta album „I've Got That Old Feeling“ tõi talle esimese Grammy ning albumi bluegrass-muusikavideod jõudsid kantrimuusika telekanalites tihedasse rotatsiooni. Laiem avalikkus avastas ta 1995. aasta kogumiku „Now That I've Found You“ kaudu. Kogumik sai kahekordse plaatinaplaadi staatuse, kuid ei teinud Kraussist tavapärast poplauljat: tema hääl ja viiul säilitasid oma vaikse täpsuse.

Muusika ja tuntumad lood

Krauss ehitas oma loomingu üles tõlgendamisele: ta leidis laule, mis võisid kõlada intiimselt, kaotamata akustiliste pillide loomulikku kõla. Tema kolm esitust 2000. aasta „O Brother, Where Art Thou?“ heliribal viisid selle lähenemise tavapärasest bluegrass'i publikust palju kaugemale. 2007. aastal tegi ta veel ühe ootamatu sammu ning lõi koos Led Zeppelini endise laulja Robert Plantiga albumi „Raising Sand“. Nende vaoshoitud harmooniad ja T Bone Burnetti tumedatoonilised seaded tegid erinevusest albumi tunnusjoone; album võitis aasta albumi Grammy. Koostöö jätkus 2021. aastal albumiga „Raise the Roof“.

Edu ja tunnustus

Sooloplaatide, Union Stationi ja koostööde peale kokku on Krauss müünud üle 12 miljoni albumi ning võitnud 27 Grammyt. Ameerika Ühendriigid autasustasid teda 2019. aastal riikliku kunstimedaliga ning Bluegrass Music Hall of Fame valis ta 2021. aastal oma liikmeks. Need tunnustused näitavad tema ebatavaliselt laia haaret: võistlustel osalenud viiuldajast sai üks juurtemuusika enim pärjatud esitajaid, ilma et ta oleks loobunud oma muusika akustilisest tuumast.

Mis sai edasi

Pärast neljateistkümmet aastat ilma uue Union Stationi albumita naasis ansambel 2025. aastal albumiga „Arcadia“. Dan Tyminski otsustas keskenduda soolokarjäärile, mistõttu pakkus Krauss uueks kaassolistiks välja kogenud laulja Russell Moore'i. Krauss kirjeldas kojutulekut lihtsalt: „Siin ma elan ja siit ma pärit olen.“ Esimesel salvestussessioonil seisis Moore, käed taskus, ja laulis „Granite Mills“; umbes kümme minutit hiljem varjas Ron Block suud, sest oli hakanud itsitama.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada