Kuidas alustati

Bridges sündis Charlotte'is ja kasvas üles Põhja-Carolinas Lawndale'is. Kümneaastaselt õppis ta isalt kitarrikäike ning kaheteistaastaselt juhtis ta juba laupäeviti Shelby WADA raadiojaamas saadet „The Alicia Bridges Show“. Aasta hiljem liitus ta Ray Ledford Bandiga, seejärel sai temast rokkansambli Zachary Ridge solist. Atlantasse kolinuna kohtus ta sealsetes muusikaringkondades muusikakirjastaja Bill Loweryga; 1976. aastaks kirjutasid tema ja Susan Hutcheson juba koos Lowery firmale laule.

Tuntuks saamine

Polydor sõlmis Bridgesiga lepingu 1977. aastal. Bridges mõtles loo „I Love the Nightlife (Disco 'Round)“ R&B-loona, kuid Lowery kuulis selles diskosinglit ning nii valmis 12-tollise singli remiks. 1978. aastal ilmunud singlist sai USA esiviisikuhitt, see teenis kuldplaadi ning aitas tema omanimelisel albumil püsida Billboardi edetabelis 32 nädalat. Recording Academy esitas Bridgesi 1979. aasta Grammyle naissoost R&B-laulja vokaalesituse kategoorias. Järgmine lugu „Body Heat“ ei kopeerinud läbimurret, vaid oli rokilugu; seegi jõudis Billboard Hot 100 edetabelisse.

Muusika ja tuntumad lood

Diskoesitaja silt ei kirjeldanud teda muusikuna terviklikult. Bridges nimetas oma mõjutajatena Elvis Presleyt, Tina Turnerit, Patti LaBelle'i, Gladys Knighti ja Aretha Franklini ning käsitles laulude kirjutamist partnerluse, mitte konveieritööna. 1985. aasta intervjuus selgitas ta, et tema ja Hutcheson alustasid tavaliselt laulusõnade katkendist, sobitasid sellele muusika ning panid ideid hilisemaks märkmikusse kirja. 1984. aasta albumi „Hocus Pocus“ kõik üheksa lugu kirjutasid ja produtseerisid nad ise. Bridgesi sõnul oli plaadi ühel poolel R&B segatud rokiga ning teisel jõulisem uus rokk, mis oli üles ehitatud klahvpillidele, süntesaatoritele ja elektroonilistele trummidele.

Mis sai edasi

Loomevabadusel oli oma hind. Bridgesi sõnul meeldis plaadifirmadele tema laulmine, kuid nad tahtsid, et tema materjali produtseeriks ja valiks mees. Ta ütles väljaandele Dallas Voice otse: „Kõige raskem karjääriotsus, mille olen pidanud tegema, oli keelduda ühe suure plaadifirma lepingust.“ Ta valis sõltumatuse ja andis albumi „Hocus Pocus“ välja Second Wave/Olivia Recordsi kaudu. Pärast seda albumit töötas ta Atlanta klubides DJ-na; 1994. aasta film „The Adventures of Priscilla, Queen of the Desert“ tõi tema tunnusloo uue publikuni ja Bridgesi taas retrodisko lavadele. 2006. aastal asutasid Bridges ja Mary LeTellier ettevõtte Alicia Bridges Music ning avaldasid 2008. aastani kolm remiksitud ja uue masteriga kogumikku; viimaseks jäi „FauxDiva XX“. 2013. aastal võeti Bridges Põhja-Carolina muusika kuulsuste halli.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada