Kuidas alustati

Rjabovi muusikutee ei mahtunud ühe pilli ega ühe rolli sisse. Ta õppis Leningradi konservatooriumis dirigeerimist ning juhatas aastatel 1960–1970 Eesti Raadio estraadiorkestrit. Samal ajal kujundas ta arranžeerijana ise orkestri repertuaari ning andis salvestustele klarnetimänguga selgelt äratuntava ilme. Raadiostuudio oli toona Eesti professionaalse salvestuselu keskpunkt: seal said kokku sümfooniaorkestri mängijad, levimuusikud ja uued läänest imbuvad ideed. Rjabov oskas nende maailmade vahel liikuda ning sidus klassikalise kooli improvisatsioonilise mõtlemisega.

Tuntuks saamine

1963. aasta aprillis läks ta ansambli Laine külalissaatemuusikuna oma esimesele välisreisile Soome. Teel esinemispaika kuulis ta bussis raadiost Antônio Carlos Jobimi lugu „Desafinado“ Stan Getzi esituses. Rjabovi meenutuse järgi oli see nii soe ja tunderikas muusika, et võlus teda. Pealtnäha lihtne rütm ei allunud talle esialgu sugugi, kuid sügiseks mängis ansambel Varioola koos Rjaboviga Eesti Raadiole juba sisse varase bossanoovalindistuse. Samal sügisel tutvustas ta uut stiili ka Moskva kolleegile Aleksei Kozlovile. Nii jõudis värske Brasiilia kõla raudsest eesriidest hoolimata Tallinna vaid mõni aasta pärast bossanoova rahvusvahelist läbimurret.

Muusika ja tuntumad lood

Rjabov ei olnud üksnes solist. Ta tegi ise Eesti Raadio orkestri bossanoovalindistuste seaded ja mängis sisse klarnetisoolod. Ta juhatas ka Leningradi ja Läti raadio orkestreid, mille kavades kõlasid tema seatud bossanoovad. Hans Hindpere meenutuse järgi pärinesid Varioola moodsamad ideed ja seaded peamiselt Rjabovilt. Klarnet oli küll keskne, kuid veel tähtsam oli tema võime panna terve ansambel uues rütmikeeles hingama.

Koht eesti muusikas

Rjabov ei toonud Eestisse ainult uut rütmi, vaid avas teed ka teistele muusikutele. Kui ta otsis Eesti Raadio kergemuusikaorkestrile solisti, tuli noor Marju Kuut proovile sõbrannasid saatma — valituks osutus hoopis tema. Rjabov andis talle kuulamiseks Ella Fitzgeraldi plaate, et ta saaks õppida repertuaari ja džässivõtteid. Mõni aasta hiljem ristusid nende teed taas: Rjabov orkestreeris Julie Londoni plaadilt valitud viisid ning sündis album „Aastaajad“. Õpetajana pani ta tugeva aluse ka Arvo Pilliroo klarnetimängule; Pilliroost sai üks Eesti väljapaistvamaid improviseerijaid. 1976. aastal asutas ta koos pianist Eevi Rossiga klassikalist muusikat ja džässi ühendanud ansambli Synthesis, mis tegutses 1982. aastani. Rjabovi mõju kandus edasi nii orkestri salvestuste kui ka nende muusikute kaudu, kellele ta ukse avas.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada