Kuidas alustati

Hammond sündis 1944. aastal Londonis Gibraltarilt evakueeritud peres ja kasvas üles pärast pere naasmist Gibraltaril. Seal ümbritsesid teda rock’n’roll, flamenko ja kirikumuusika. Ta laulis kirikukooris, õppis omal käel kitarri mängima ja asutas ansambli Diamond Boys. Hispaanias peetud laulukirjutamisvõistluse võit viis ta Londonisse, kus ta pesi Chelsea Drugstore’is nõusid ning püüdis laulukirjutajana elatist teenida. Murranguliseks kujunes koostöö sõnade autori Mike Hazlewoodiga ning nende laulud hakkasid 1960. aastate lõpus esitajaid leidma. Hammond oli ka vokaalansambli Family Dogg kaasasutaja; ansambli „A Way of Life“ jõudis 1969. aastal Ühendkuningriigi edetabelis 6. kohale.

Tuntuks saamine

Üks nende lauludest jäi kolmeks aastaks seisma. Nad kirjutasid „It Never Rains in Southern California“ 1969. aasta vihmasel Londoni päeval, enne kui Hammond oli Californias käinudki. Loo ainestik pärines tema enda nurjunud teismeea katsest Hispaanias: vanematele rääkides kinnitas ta, et kõik on korras. Teised lauljad lükkasid loo tagasi. 1972. aasta prooviesinemisel oleks Hammond selle Clive Davisele peaaegu esitamata jätnud; Davis kuulas tähelepanuta jäänud loo ära ning valis selle kohe singliks ja albumi nimilooks. Nii avanes Hammondi esitajakarjäärile tee kogu maailmas.

Muusika ja tuntumad lood

See läbimurre ei tõrjunud kõrvale valdkonda, kus Hammond oli kõige viljakam: teistele artistidele laulude kirjutamist. Tema meloodiad jõudsid kuulajateni teiste esituses: Holliesi „The Air That I Breathe“, Leo Sayeri „When I Need You“, Starshipi „Nothing’s Gonna Stop Us Now“, Whitney Houstoni „One Moment in Time“ ning Julio Iglesiase ja Willie Nelsoni „To All the Girls I’ve Loved Before“. Temaga tegid koostööd Hazlewood, Hal David, John Bettis ja Diane Warren, kuid ta ei hakanud kunagi lugusid valemi järgi tootma. Epic Spain avas talle ka paralleelse hispaaniakeelse salvestajakarjääri, mis tõi edu Hispaanias ja Lõuna-Ameerikas.

Hammondi sõnul on laulude kirjutamine pigem avastamine kui tehnika rakendamine. Kuna ta ei olnud akordiõpetust süvitsi õppinud, põrkusid tema meloodiad harmooniatega ootamatul viisil. Ta eelistab luua laulu ühe hooga salmist kuni vaheosani, mitte panna seda kokku kildudest. Tema pilk on tulevikus: ta usub, et tema parim laul on veel kirjutamata. Ka 2008. aastal Songwriters Hall of Fame’i liikmeks võtmine ei muutnud seda uudishimu museaaliks.

Mis sai edasi

Pärast aastaid teistele kirjutamist pöördus Hammond sammhaaval tagasi omaenda hääle juurde. „In Symphony“ andis tema lauludele Abbey Roadil orkestriseade ning 2024. aastal ilmus „Body of Work“, tema esimene uue materjali kogumik ligi kahekümne aasta järel. Albumi laulud rääkisid vananemisest, kaotusest ja ellujäämisest, kuid tegu polnud hüvastijätuga. Selleks ajaks töötas ta juba jõuluplaadi kallal, millele pidi tulema kaks uut laulu ja Gibraltari lastekoor. Tema esimene jõulualbum Christmas ilmus 8. novembril 2024.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada