Aivar Teppo
Aivar Teppo sai Võrus esimesena lõõtsakuninga tiitli, kuid rahvas oli hakanud teda nõnda kutsuma juba enne võistlusvõite. Tema mängust kujunes sild Karl Kikase koolkonna ja lõõtsamängijate uue põlvkonna vahele.
Viimati eetris · Võru Polka
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Võru PolkaAivar Teppo/Olavi Kõrre4 korda eetrisviimati
- 2Tatika LaulAstrid Böning, Olavi Kõrre, Aivar Teppo4 korda eetrisviimati
- 3August Teppo BoonusluguAivar Teppo/Olavi Kõrre4 korda eetrisviimati
- 4NõianeitsiAstrid Böning, Olavi Kõrre, Aivar Teppo2 korda eetrisviimati
- 5Väike AnnikeAivar Teppo/Olavi Kõrre2 korda eetrisviimati
- 6Valsside PopurriiAivar Teppo/Olavi Kõrre1 kord eetrisviimati
- 7Kaks LaulijatAstrid Böning, Olavi Kõrre, Aivar Teppo90 päevaga eetris ei olnud
- 8Las Jääda Saladuseks ...Astrid Böning, Olavi Kõrre, Aivar Teppo90 päevaga eetris ei olnud
- 9Polkade PopurriiAivar Teppo/Olavi Kõrre90 päevaga eetris ei olnud
- 10VesiroosidVirve Köster, Aivar Teppo, Olavi Kõrre90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Sama perekonnanimi ei tähenda otsest põlvnemist: Aivar polnud August Teppo järeltulija, vaid sugulane.
- Lõõtsa kõrval mängis ta kannelt, akordionit ja karmoškat.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Aivar Teppo sündis 6. augustil 1958 Elvas ning alustas haridusteed Teedla koolis. Isa juhendamisel hakkas ta pilli mängima juba varases lapsepõlves. Tema keskseks eeskujuks sai Karl Kikas: Teppo kandis edasi nii Kikase repertuaari ja mängustiili kui ka tema rolli Eesti lõõtspillitraditsioonis. Jäljendamiseks see ei jäänud: järgmine põlvkond tundis tema mängus juba isikupärast käekirja ning hakkas omakorda temalt õppima.
Tuntuks saamine
Teppo teenis aastakümneid leiba virtuoosse pillimänguga. Võrus August Teppo mälestuseks peetud võistumängimise võitis ta kolm korda ja sai esimesena ametliku lõõtsakuninga tiitli. Aunimi oli aga võistlusest vanem. Juhan Uppin on meenutanud, et Aivarit kutsuti rahvasuus lõõtsakuningaks juba enne tiitlite jagamist: „Seda ei saa võita, see tuleb lihtsalt välja teenida!“ Nii langesid ühes inimeses kokku võistlustel saavutatud edu ja pillimeeste endi tunnustus.
Muusika ja tuntumad lood
Kontsertidel ja pidudel mängis ta enamasti lõunaeesti ehk Teppo-tüüpi lõõtsa. Tema repertuaar ei seisnud paigal: ta täiendas oluliselt nii selle pilli repertuaari kui ka mängutehnikat, nagu märgiti 2019. aasta rahvamuusikapeol. Salvestustel on nii polkasid, valsse, reinlendreid ja rahvaviise kui ka laulude saateid. Seda laiust näitab 2001. aastal ilmunud Virve Kösteri, Aivar Teppo ja Olavi Kõrre kaheplaadiline väljaanne: kummalgi ligi 80-minutilisel plaadil on oma kava — ühel pillilood, teisel laulud ja instrumentaalpalad.
Edu ja tunnustus
Tema pillimängu leidub paarikümnel CD-l ja peaaegu pooled neist on sooloplaadid. Sama tähtis oli suuline edasiandmine. Aastakümnete jooksul käis tema juures lõõtsamängu õppimas hulk hiljem tuntuks saanud mängijaid. Teppo pärand jäi seega ühtaegu plaatidele ja inimeste kätesse: plaatidel säilis tema kõla, inimeste kaudu aga mänguvõtted, repertuaar ja pillimehe eeskuju. Juhan Uppin on kirjeldanud, kuidas Kukerpillide, Untsakate, Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja Aivar Teppo tuules pöördusid noored taas lõõtsa poole; kahekümne aasta jooksul toimunud muutust võrdles ta öö ja päevaga.
Mis sai edasi
Aivar Teppo suri 25. juulil 2017 Vedu külas. Tema mäng ei jäänud pärast seda üksnes arhiivi. 2019. aasta rahvamuusikapeo lõõtspillide kavas oli pala „Polka Aivar Teppo järgi“. 2020. aasta augustis avati Arbi järve kaldal talle mälestuspink. Avamisel peeti lühikesi kõnesid ja pargiteel võtsid lõõtsamängijad pillid lahti.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
