Kuidas alustati

Muusika tuli Tammessoni ellu enne kooli: ta on meenutanud, kuidas laulis juba kolme-nelja-aastaselt raadiost kuuldud lugudele kaasa ja püüdis klaverit mängida. Oma bändiga alustas ta keskkooli ajal. Sellest noortekooslusest kasvas 1970. aastatel välja Nemo, mille pika ajaloo jooksul oli Tammesson nii laulja kui ka üks ansambli kandvaid muusikuid.

Tuntuks saamine

Nemo jõudis 1980. aastatel kuulajateni nii Eestis kui ka väljaspool kodumaad. Laval ei olnud ainult pillimäng ja laul: Aare Baumer hoolitses tule, tossu ja paukude eest ning toonane pürotehnika süütas mõnes esinemispaigas koguni kardinad. Ansambli kindlaks lemmikuks kujunes „Petlik õnn“, mida küsiti kontsertidel veel aastakümneid hiljem. Tammesson ise esiplaanile ei trüginud; ERR-ile tunnistas ta, et tundis end alati mugavamalt taustalauljana.

Muusika ja tuntumad lood

1984. aastal hakkas Tammesson koos Anne Veskiga Venemaal esinemas käima. Koosseisude vahetudes kadus Nemo nimi tasapisi, kuid koostöö Veskiga jätkus. Tammesson kirjutas talle laule, laulis duette ja tegi ka salvestustööd. Kuna nad on sugulased, oli pikk koostöö tema jaoks argine, mitte pidulik erand: „Koos täditütre Anne Veskiga esinemine pole mingi iseäralik koostöö,“ ütles ta 2013. aasta intervjuus. Nende ühiste esituste hulka kuulub „Unustatud plaat“.

Edu ja tunnustus

Tema roll Eesti levimuusikas on olnud korraga nähtav ja varjatud. Ta on tegutsenud nii esitaja kui ka heliloojana; 1985. aasta Tallinna Heliplaadistuudio 25 aasta kogumikus seisab tema nimi kõrvuti Heli Läätse, Georg Otsa, Jaak Joala, Ivo Linna ja Anne Veski omaga. Ometi võttis tema lavaolemuse tabavalt kokku just Veski: „Ain on oma näoga laulja.“ ERR-i saates vahetasid nad loo „Petlik õnn“ ajal kohad ning Veski laulis Tammessonile tausta.

Mis sai edasi

Nemoga tema muusikatee ei lõppenud. Ta jätkas autorina: Anne Veski 2024. aastal ilmunud singli „Päriselt tunda“ kirjutasid Ain Tammesson ja Owe Petersell. Muusikatöö kõrval oli tal ka raadiokogemus: enne Eesti Filharmooniasse tööle asumist lindistas ja redigeeris ta Eesti Raadios reporterite intervjuusid. Tema enda muusikamaitse ulatub Aafrika muusikast džässrokini; ainsa žanrina välistas ta räpi ja lisaks veel halvasti tehtud muusika. Nõnda jõudis keskkoolibändist alanud tee enam kui pool sajandit hiljem uue lauluni.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada