Adoniran Barbosa
Enne kui Adoniran Barbosast sai São Paulo suur laulev kroonik, võitis ta publiku poolehoiu raadionäitlejana. Tema tegelaskujud ja sambad sündisid samast tähelepanelikust kuulamisest: ta jälgis, kuidas räägivad ja elavad inimesed, kes püüdsid muutuvas linnas ellu jääda.
Viimati eetris · Tiro Ao Alvaro
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Tiro Ao AlvaroAdoniran Barbosa/Elis Regina1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Artistinimes ühinesid Adoniran, mis oli ühe tema boheemlasest sõbra nimi, ja Barbosa, austusavaldus lauljale ning sambamuusikule Luiz Barbosale.
- Raadiojaamas Rádio Record kehastas ta kõigis kuueteistkümnes saates, milles osales, eri tegelaskuju.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Adoniran Barbosa sündis João Rubinatona itaalia sisserändajate perre ja asus tööle juba noorena. Jundiaís ja Santo Andrés aitas ta isa raudteetööl ning proovis mitmesuguseid ameteid: ta oli lõunakarpide kohalevedaja, kuduja, maaler, torulukksepp, lukksepp ja kelner. Laulukonkurssidel proovis ta visalt õnne ja 1933. aastal pääses ta lõpuks Noel Rosa loo „Filosofia“ esitusega edasi. Kaks aastat hiljem võitis kohaliku karnevalikonkursi tema esimene salvestatud helilooming, karnevalimarss „Dona Boa“.
Tuntuks saamine
Otsustavaks sai 1941. aasta, kui ta läks tööle raadiojaama Rádio Record. Koos stsenarist Osvaldo Molesega lõi Adoniran rahvalikke tegelaskujusid, nagu Zé Conversa ja Charutinho. Nende tegelaste ümber loodud saade „Histórias das Malocas“ püsis eetris üle kümne aasta. Nii tundsid kuulajad tema häält raadioteatrist ja komöödiast juba enne, kui ta heliloojana laialdase tunnustuse saavutas.
Muusika ja tuntumad lood
Näitlejakogemus kandus ka lauludesse. Adoniran kirjutas laule nagu väikseid stseene: väljatõstmisest, hilinemisest, tööst ja armastusest. Neis segunesid huumor, melanhoolia ja São Paulo kõnepruuk, mida kujundasid sisserändajad, mujalt saabunud inimesed ja töölised. Ajalehele Folha antud intervjuus meenutas ta kesklinna jõudmist: „Tulin kesklinna 1930., 32. aastal, umbes sel ajal, ja jäin siia oma aega raiskama.“ Seejärel rääkis ta tööta sõpradest, kes magasid mahajäetud häärberis; see vaatepilt andis ainest loole „Saudosa Maloca“.
Ansambel Os Demônios da Garoa tõi lugudele „Saudosa Maloca“, „Samba do Arnesto“ ja „Trem das Onze“ üleriigilise tuntuse. Mõni lugu leidis tunnustuse alles hiljem: Osvaldo Molesega kahasse loodud „Tiro ao Álvaro“ jõudis palju aastaid hiljem Adonirani ja Elis Regina esituses taas laiema publikuni. Kuna tema tegelased, esitajad ja ajastud põimuvad, ei mõju tema sambad üksikute piltidena, vaid terve linnana, mille elanikud omavahel vestlevad.
Edu ja tunnustus
Adoniran mängis ka filmides ja televisioonis, kuid just raadio ja samba kooslus kinnistas tema käekirja. 1965. aastal võitis „Trem das Onze“ Rio de Janeiro nelja sajandi juubeli ametliku karnevalimuusika konkursi. Võiduga tunnustati autorit, kelle lauludes said kõnevigadest, lammutustest ja argistest möödarääkimistest ühine mälu ning huumor ei eraldunud elu karmusest.
Mis sai edasi
Adoniran suri São Paulos 23. novembril 1982, kuid tema pärandit on ikka uuel moel tõlgendatud. Alates 2014. aastast kuulub talle pühendatud nädal ametlikult São Paulo osariigi kalendrisse ning 2024. aastal pöördusid film „Saudosa Maloca“ ja raamat „Histórias das Malocas“ tagasi tema tegelaste ja sõnavara juurde. Enam kui nelikümmend aastat pärast tema surma tunneb São Paulo end tema hurtsikulugudes ikka ära.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
