Ace Cannon
Ace Cannon võis kuulda lugu ühe korra ja selle kohe ära mängida, kuid muusikageeniuse nimetuse lükkas ta tagasi. See kuulmine viis ta teismeea klubiesinemistelt Memphise stuudiosessioonidele, üleriigilisse televisiooni ja sooloinstrumentaalpalaga USA 20 parema sekka.
Viimati eetris · Me & Bobby McGee
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Me & Bobby McGee2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Plaadipoe omanik Joe Coughi andis John Cannonile hüüdnime Ace; Euroopas ilmus osa plaate ka nime Johnny Cannon või Johnny Ace Cannon all.
- Sun Recordsi stuudiosessioonide vahel ootas Cannon mõnikord kõrvalrestoranis, kuni talle tuldi järele, kui oli saksofoni vaja.
- Calhoun City sõprade mäletamist mööda oli ta väljaspool lava innukas golfimängija ja kohaliku bensiinijaama ümarlaua alaline osaline.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
John Henry Cannon sündis Mississippis Grenadas ja kasvas muusika keskel: tema isa mängis kitarri ja viiulit ning isa ja poeg laulsid tänavanurkadel ja kirikus. Kümneaastaselt valis Cannon Memphise muusikapoes altsaksofoni ja mängis enne poest lahkumist „Beer Barrel Polka“. Teismelisena esines ta klubides täiskasvanud orkestrijuhi eestkoste all. Ta õppis lühikest aega Memphis State’is muusikat, abiellus seejärel ja töötas kuus aastat pumbatootja juures, enne kui muusikast sai tema ainus elukutse. Hiljem ütles ta: „Mul on lihtsalt hea kuulmine ja ma olen seda teinud juba 60 aastat.“
Tuntuks saamine
Memphises oli Cannon üks väheseid saksofoniste, keda kutsuti korrapäraselt stuudiosessioonidele. Ta rõhutas, et ei olnud kunagi Sun Recordsi artist, vaid üksnes saatepillimees, kes mängis siis, kui Jerry Lee Lewis, Billy Lee Riley või teised vajasid saksofoni. Bill Black kutsus ta 1959. aastal Combo koosseisu, sest ansambli algne saksofonist ei tahtnud tuurile minna. Seejärel salvestas ja reisis Cannon koos ansambliga, käis ühiskontsertidega läbi Ameerika Ühendriikide ning esines saadetes „The Ed Sullivan Show“, „American Bandstand“ ja „The Merv Griffin Show“.
Muusika ja tuntumad lood
Cannoni soolokarjäär algas Hi Recordsis uriseva kõlaga instrumentaalpalaga „Tuff“, millel mängis taustaks Bill Black's Combo. Pala jõudis 1962. aastal Billboard Hot 100 edetabelis 17. kohale; „Blues (Stay Away from Me)“ järgnes 36. kohaga. Need salvestised tõid Cannoni tenor- ja altsaksofoni stuudiotausta asemel esiplaanile. Ta jäi Hi Recordsi juurde kuni plaadifirma sulgemiseni ning liikus vabalt rock’n’roll’i, bluusi, popstandardite, gospel- ja kantrimeloodiate vahel, säilitades oma eksimatult jõulise Memphise mängulaadi.
Edu ja tunnustus
1985. aastal mängis Cannon puhkpille albumil „Class of '55“, millel kohtusid taas Perkins, Johnny Cash, Jerry Lee Lewis ja Roy Orbison; album ilmus 1986. aastal ning samal aastal käis ta Perkinsiga aastasel tuuril. 2000. aastal võeti ta Rockabilly Hall of Fame’i ja 2008. aastal Mississippi Musicians' Hall of Fame’i.
Mis sai edasi
Naasnud 1980. aastate lõpus Calhoun Citysse, jätkas Cannon oma plaadifirma alt salvestamist ja ütles hilisemas intervjuus, et annab endiselt ligikaudu viiskümmend kontserti aastas. Tema kodulinn hakkas 2007. aastal korraldama iga-aastast festivali Ace Cannon Festival. Ta suri 6. detsembril 2018 oma kodus 84-aastasena ning jättis endast maha saksofonikõla, mis ühendas Hi Recordsi varased rock’n’roll’i aastad plaadifirma hilisema Memphise pärandiga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 25.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
