Aaron Lewis
Aaron Lewis sai tuntuks 2000. aastate alguse ühe silmapaistvama post-grunge-bändi solistina. Tema kantrialbum debüteeris edetabeli 1. kohal, kuigi raadiokavade koostajate meelest olid ta plaadid liiga kantrilikud. Näiline kannapööre oli tegelikult tagasitulek muusika juurde, mida ta kuulis vanaisa autos.
Viimati eetris · That Ain't Country (Radio Edit)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1That Ain't Country (Radio Edit)6 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- „Sinner“ salvestati Nashville'is enamjaolt otseesitustena umbes 16 tunniga ja suur osa lugudest sai linti ühe või kahe võttega.
- Lewise toonane 13-aastane tütar Zoe tegi peidetud palal „Travelin’ Soldier“ oma salvestusdebüüdi.
- George Jones, Charlie Daniels ja Chris Young tegid kõik kaasa Lewise esimesel kantrisinglil „Country Boy“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Aaron Lewise elu esimene heliriba oli kantrimuusika. Suure osa lapsepõlvest veetis ta vanavanemate juures ja kuulas vanaisa kaheksarajaliselt kassetimängijalt 1970. aastate outlaw-kantri plaate. Nelja-aastasena sikutas ta võõrast püksisäärest ja pakkus, et laulab „Rhinestone Cowboy“. Teismelisena hakkas ta aga selle muusika vastu mässama ja pöördus roki poole.
Lewis ja kitarrist Mike Mushok kohtusid Massachusettsi osariigis Springfieldis jõulupeol ning asutasid 1995. aastal koos basskitarrist Johnny Aprili ja trummar Jon Wysockiga ansambli Staind. Tumeda ja sisevaatliku kõlaga jõudis bänd kirdeosa klubidest rahvusvahelisele rokimaastikule; Lewis oli solist ja peamine laulukirjutaja.
Tuntuks saamine
Kid Rockiga tuuritamine tõi vanad kantriplaadid Lewise ellu tagasi. Seejärel vedas tema torumees kihla, et Lewis ei suuda kantrilugu kirjutada. Lewis vastas looga „Country Boy“, millest sai tema 2011. aasta soolo-EP „Town Line“ keskne pala; esimene täispikk kantrialbum „The Road“ järgnes 2012. aastal. Ta ise ei nimetanud seda sammu enese uuesti leiutamiseks, vaid tagasitulekuks juurte juurde, mida oli aastaid vältinud.
Muusika ja tuntumad lood
Lewise roki- ja kantriloomingut seob ühesugune emotsionaalne otsekohesus. Ta on öelnud, et muusika on talle alati teraapiline olnud. 2016. aasta albumil „Sinner“ põimus see avameelsus steel-kitarri, honky-tonk'i ja outlaw-kantri traditsiooniga, mida ta seostas Waylon Jenningsi, Merle Haggardi ja Willie Nelsoniga. Lugu „That Ain’t Country“ ütles tema seisukoha selgelt välja: nüüdiskantri võib tema sõnul olla kaasahaarav ja kaotada ometi südamest tuleva laulukirjutamise ning muusikalise identiteedi, mis tema jaoks žanri määratlesid.
Edu ja tunnustus
„Sinner“ debüteeris Billboardi kantrialbumite edetabeli 1. kohal hoolimata kantriraadio vähesest toetusest. Lewis hoidis mõlemat karjääri korraga käigus: 2019. aastal ilmus album „State I’m In“, 2021. aastal Billboardi edetabelis 1. kohale jõudnud ja kuldplaadi staatuse pälvinud lugu „Am I the Only One“ ning 2022. aastal album „Frayed at Both Ends“. Samal ajal naasis ta ka Staindi juurde.
Mis sai edasi
2024. aasta akustiline album „The Hill“ ühendas kahetsusest kantud enesevaatluse ja Lewise pettumuse Ameerika avalikus elus; album debüteeris iTunesi kantri- ja üldedetabelis 1. kohal. 17. juulil 2026 andis ta Big Machine Recordsi kaudu välja kümnest loost koosneva kantrialbumi „Give My Country Back“. Kumbki karjäär ei asenda teist: Lewise sõnul saab ta ühe kaudu öelda üht ja teise kaudu teist.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
